Paljassaare reoveepuhastusjaam. Foto: Kaupo Kalda
Iga aasta 22. märtsil tähistatava rahvusvahelise veepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu puhtale joogiveele kui väärtuslikule ressursile. Tänavu on veepäeva fookuses liustike säilitamine, millel on kriitiline roll veeringluse tagamisel. Eesti kontekstis tähendab veeringlus eelkõige seda, et laename igapäevaseks tarbimiseks loodusest põhja- ja pinnavett.
Igal tarbijal on oluline roll, et loodusesse tagastatav vesi oleks sama puhas nagu see sealt laenatud sai. Kuid Eesti suurimas veepuhastusjaamas Tallinnas Paljassaares eemaldati eelmisel aastal reoveest: 735 tonni prahti; 324 tonni liiva ja kruusa; 1853 tonni lämmastikku; 249 tonni fosforit; 12 499 tonni hõljuvainet; 10 843 tonni BHT7 (biokeemiline hapnikutarbe näitaja).
Kui liiv ja kruus satuvad kanalisatsiooni eelkõige linnatänavatelt, siis prahi hulgas leidub ka palju selliseid esemeid, mille reovette sattumist saavad inimesed ära hoida. Kõige sagedamini satuvad kanalisatsiooni esemed, mille õige koht on biojäätmetes või olmeprügis: (niisked) salvrätikud; vatitikud; toidujäätmed ja -rasv; kommipaberid; ravimid ja kodukeemia; suitsukonid; hügieenitarbed, kondoomid, mähkmed.
Tallinna Vee tootmisjuht Ivar Ruubel tõi välja, et kuigi Eesti vee-ettevõtted panustavad olulisi ressursse nii joogivee tootmisesse kui ka reovee puhastamisse, on selles protsessis väga oluline roll ka tarbijatel. “Kanalisatsiooni visatud ja sinna mitte kuuluvad esemed mitte ainult ei raskenda puhastusprotsessi, vaid võivad põhjustada süsteemis ka tõsiseid ummistusi ja rikkeid.” Ta rõhutas, et igaüks saab oma igapäevaste harjumustega kaasa aidata keskkonnasäästlikumale reoveepuhastusele. “Veepuhastusjaamas valmib joogivesi Ülemiste järve pinnaveest. Meie kõigi ühine vastutus on tagada, et Läänemerre tagasi suunatav puhastatud reovesi oleks sama puhas nagu see loodusest laenatud sai.”
Oma tarbimise jalajälje vähendamiseks tasub kinni pidada järgmistest soovitustest:
Ära viska toidujäätmeid kraanikaussi või WC-potti
Toidujäätmed, eriti supp, kohvipaks ja toidurasv ning -õli koormavad puhastussüsteemi. Nende koht on biojäätmete konteineris või komposteris. Looduse hoidmise seisukohast pole köögikraanikausis kasutatav prügihunt parim lahendus. Selle asemel tuleks halvaks läinud toit visata biojäätmetesse või komposterisse. Kui riknenud supp on liiga vedel, et seda biojäätmetesse visata, tuleks supipaks ja hangunud rasv eraldada ja alles seejärel supp kanalisatsiooni valada.
Aegunud ravimid vii apteeki
Ravimid sisaldavad kemikaale, mille sattumist looduskeskkonda tuleb vältida. Neid ei tohi visata kanalisatsiooni ega ka olmeprügisse, vaid tagastada apteeki, kus võetakse üleliigseid ravimeid tasuta vastu.
Kasuta keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid
Kodukeemia mõjutab nii selle tarbijaid kui ka looduskeskkonda. Et oma tervist ja loodust säästa, tasub eelistada looduslikke puhastusvahendeid. Kaasaegse tehnoloogia abil toodetud ökoloogilised puhastusvahendid on sama tõhusad nagu keemilisi ühendeid sisaldavad tooted, kuid nende keskkonna jalajälg on oluliselt väiksem.
Ohtlikud jäätmed vii jäätmejaama
Kui remondi käigus jääb üle värve või kemikaale, siis neid ei tohi visata prügikasti ega kanalisatsiooni, vaid need tuleb utiliseerida jäätmejaamas.
WC-pott ei ole prügikast
Vatitikkude, niiskete salvrätikute, hügieenitoodete ega suitsukonide koht ei ole kanalisatsioonis, selline prügi tuleb visata prügikasti. Suitsukonid sisaldavad mürgiseid kemikaale ja lagunevad looduses väga aeglaselt.
Reoveepuhastus Tallinna veepuhastusjaamas on mitmeetapiline protsess, mis algab mehaanilisest puhastusest, kus kaasaegsed võreseadmed eemaldavad tahkeid osakesi ning liivapüüdurid koguvad liiva ja rasva. Sellele järgneb bioloogiline puhastus aerotankides, kus mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet. Protsess lõpeb järelpuhastusega biofiltrites, mille tõttu on meie heitvee näitajad ligi kaks korda paremad seadusega nõutud piirväärtustest.
Iga tarbija panus on oluline, et loodusesse tagasi suunatav vesi oleks võimalikult puhas ja et reoveepuhastusel oleks väiksem keskkonna jalajälg.
AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab ligi 25 000 kodu- ja äriklienti ning ligi 500 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades.
Allikas: Agenda PR