Arsti nõuanne
Kapillaarvere võtmine. Foto: SYNLAB
Naistekuul on oluline meelde tuletada nii iseendale, kui ka oma emale või tütrele tervisekontrolli olulisust. Regulaarne tervisekontroll aitab ennetada tõsisemaid haigusi ning avastada muutusi juba varakult, isegi siis, kui kaebuseid ei ole.
SYNLAB Eesti laboriarst dr Anneli Raave-Sepp (juuresoleval fotol) jagab ülevaadet peamistest vereanalüüsidest ja tervisenäitajatest, mida igas eas naine võiks regulaarselt kontrollida, et hoida end tugevana ja tervena läbi eluetappide.
“Naised on üldiselt terviseteadlikumad ja tublimad kontrollis käijad, aga ka meie vajame vahel meeldetuletust – nii endale kui ka üksteisele. Oluline on toetada oma lähedasi, innustada ema, tütart või sõbrannat hoolitsema tervise eest ning käima regulaarselt tervisekontrollis. Ikka selleks, et oleksime koos tervemad,” lausus dr Raave-Sepp.
Tema sõnul aitab regulaarne vereanalüüside tegemine naistel jälgida olulisi võtmenäitajaid, mis mõjutavad nii igapäevast enesetunnet kui ka pikemaajaliselt tervist. Olgu tegemist noore naise, ema või vanaemaga – teatud näitajad on olulised igas eluetapis.
“Vereanalüüs aitab hinnata näiteks organismi rauavaru, põletiku esinemist, veresuhkru ja kolesteroolide sisaldust, kilpnäärme tööd ning oluliste vitamiinide varusid, mis mõjutavad otseselt energiataset, immuunsust, südame-veresoonkonna haiguste riski, luude tugevust ja vaimset heaolu,” ütles SYNLABi arst lisades, et isegi kui kaebused puuduvad, võivad muutused veres olla märk sellest, et organism vajab tähelepanu ja elustiil muutmist.
“Just seetõttu ongi soovitatav käia kontrollis regulaarselt – et hoida head enesetunnet täna ja püüda ennetada suuremaid tervisemuresid tulevikus,” nentis dr Raave-Sepp ja tõi välja universaalselt kõige olulisemad verenäitajad, mida võiks kontrollida igas vanuses naine.
Hemogramm annab pildi vererakkude seisust – punavereliblede, valgevereliblede ja trombotsüütide tasemest. Aitab anda hinnangut näiteks kehvveresuse ehk aneemia või põletiku esinemisele, immuunsüsteemi seisundile ja verehüübimisele. Naistel on see analüüs eriti tähtis, kuna menstruatsioonid võivad põhjustada rauapuudust ja aneemia teket.
Ferritiin näitab organismi rauavarude taset. Rauapuudus on just noorematel ja fertiilses eas naistel füsioloogilistel põhjustel üsna sagedane probleem. Ebapiisav raua sisaldus võib näiteks põhjustada liigset väsimust, juuste väljalangemist ja nahaprobleeme, haigustele vastupanuvõime ning taastumise halvanemist. Rauapuudusel tekib aneemia.
C-reaktiivne valk ehk CRP on põletikunäitaja. CRP võimaldab tuvastada ka kroonilisi madala aktiivsusega põletikuliste protsesside esinemist, mis võivad olla seotud südame-veresoonkonna haiguste või muude krooniliste haiguste riskiga.
Glükoos ehk veresuhkur näitab süsivesikute ainevahetuse seisu. Kõrgenenud väärtused viitavad riskile haigestuda diabeeti või ainevahetushäiretesse. Naistel on oluline veresuhkru taset jälgida, eriti kui on väsimus, kaalumuutused või diabeedirisk perekonnas.
Glükohemoglobiin (HbA1c) peegeldab veresuhkru keskmist taset viimase 2-3 kuu jooksul. See on oluline analüüs diabeediriski hindamiseks ja veresuhkru stabiilsuse jälgimiseks, aitab tuvastada veresuhkru kõikumisi.
Alaniini aminotransferaas (ALAT) on maksarakkude seisundi näitaja. Maks on oluline elund ainevahetuses ja mürgiste ainete töötlemisel. Maksakoormus võib tõusta näiteks teatud ravimite, aga ka toidulisandite tarvitamisel, vale toitumise ja ülekaalu korral jm põhjustel.
Kreatiniini ja eGFR hindavad neerude tööd. Hea neerufunktsioon on oluline, et organism vabaneks jääkainetest. Varakult avastatud neerufunktsiooni vähenemine aitab ennetada või edasi lükata tõsisemate neeruprobleemide teket.
Kolesteroolide profiil aitab hinnata südame-veresoonkonna haiguste riski. Kuigi noorte naiste seas pole kõrge kolesterool väga levinud, hakkab risk suurenema vanusega ja hormonaalsete muutuste tõttu.
HDL-kolesterool ehk „hea“ kolesterool aitab organismil liigset kolesterooli eemaldada. Mida kõrgem on HDL sisaldus, seda parem.
LDL-kolesterool ehk „halb“ kolesterool ladestub liigsuse korral veresoonte seintele ja põhjustab lubjastumist ehk ateroskleroosi. Sisalduse regulaarne jälgimine ja korras hoidmine on oluline infarkti ja insuldi ennetamises.
Triglütseriidid on veres leiduvad rasvad, mille kõrge tase võib suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Sisaldus veres tõuseb ebatervisliku toitumise või ka liigsöömise ning vähese füüsilise aktiivsuse korral.
Kusihappe taseme tõus võib viidata podagra riskile, aga ka üldiselt ainevahetushäiretele. Kui tase on kõrge, on esmalt soovitav toitumist korrigeerida ning vähendada loomse toidu tarbimist.
Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) näitab kilpnäärme talitlust, Kilpnäärme hormoonid mõjutavad ainevahetust, energiataset, kehakaalu, juuste ja naha seisundit ning viljakust. Naistel on kilpnäärmeprobleemid üsna sagedased, mistõttu tasub TSH-d regulaarselt jälgida.
D-vitamiin on oluline luude tervisele, immuunsusele ja meeleolule. Meie kliimas on D-vitamiini puudus väga levinud, eriti sügisel ja talvel, mis võib mõjutada ka väsimust ja üldist enesetunnet.
B12 vitamiin on vajalik närvisüsteemi, vereloomeks ja energia tootmiseks. Naistel võib B12 tase väheneda näiteks taimetoidu korral või imendumishäirete tõttu. B12 vähesus võib viia väsimuse, mäluhäireteni, aneemia tekkeni.
“Jälgides iga 1-2 aasta tagant olulisi verenäitajaid, saame varakult tegeledes esinenud kõrvalekalletega ja seega ennetada tõsisemaid tervisemuresid. Hoida end vitaalse ning tugevana igas eluetapis. Tuletagem üksteisele meelde, kui tähtis see on – sest koos oleme tervemad,“ kinnitas dr Anneli Raave-Sepp.
Allikas: Optimist Public