Lipuvabrikus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Lipuvabriku soovitusel on praegu sobiv aeg üle vaadata nii oma lipp, lipuhoidik kui ka lipumast, et pidupäeval lipu heiskamisel ebameeldivaid üllatusi ei tekiks.
Lipumastide omanikel tasuks võtta ette käik masti juurde, vaadata üle, ega talvetormid pole nööri viledaks kulutanud või plastikkonkse hapraks muutnud. Vintsiga mastil tasub üle kontrollida käepideme ava, ega see jäässe pole läinud. Samuti tuleks vaadata, kas nöör liigub vabalt ega kiilu kinni.
Lippu saab pesta õrna pesurežiimiga ja triikida keskmise kuumusega
Majalippude puhul võiks üle vaadata vardahoidiku, et sinna poleks kogunenud külmunud vett. Lahti peaks kerima ka lipu ning vaatama, kas see on puhas ja korras. Kui juhtumisi sai lipp eelmisel korral märjalt kokku keritud, võivad sellel olla niiskuse ja hallituse plekid. Lippu saab pesta õrna pesurežiimiga ja triikida keskmise kuumusega. Kui lipp vajab siiski välja vahetamist, jõuab seda teha.
Eesti rahvakalender: Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 08:00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22:00. Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti.
Pidupäev algab meie südamest
24. veebruaril tähistatakse Eestis ainsat rahvuspüha – vabariigi aastapäeva, iseseisvuspäeva. See on riigi ja rahva pidupäev, mil tähistatakse meie riigi sünnipäeva ja tunnustatakse omariiklusesse panustajaid. Aastapäeva tähistamiseks on välja kujunenud mitmed riiklikud tradistioonid, kuid ruumi on alati värskuseks. „Pidupäev algab meie südamest,” öeldakse Riigikantselei kodulehel.
24. veebruaril 1918 avaldati “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”, milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik.
Riigi sünnipäeva tähistatakse tavapäraselt lippude heiskamise üle maa, pärgade asetamisega Vabadussõja ausammastele, küünalde süütamisega riigi- ja ühiskonnategelaste haudadele, tänu- ja mälestusjumalateenistuste, aktuste ja pidulike kõnekoosolekutega. Kaitsevägi korraldab traditsioonilise paraadi ühes Eesti linnas ning õhtu lõpetab kontsert-aktus ja Vabariigi Presidendi vastuvõtt.
Lisaks avalikel tähistamisel osalemisele kogunetakse pere ja sõpradega, käiakse ühiselt looduses ning nauditakse vabaduse pidupäeva. Meeleolu aitab luua Eesti Rahvusringhääling teemakohase programmiga.