Koostöölepingu Mustpeade vennaskonda tutvustava näituse loomiseks allkirjastasid loovagentuuri Pult tegevjuht Aleksei Saks ja linnamuuseumi direktor Heli Nurger Foto: Ellen Rudi / Tallinna Strateegiakeskus
Päevatoimetaja
Alates esmaspäevast, 3. veebruarist on linnaelumuuseum suletud ja avatakse taas käesoleva aasta lõpus. Ligi veerand sajandit külalisi teenindanud püsinäitus Tallinnast kui sadamalinnast ja hariduskeskusest ning siin tegutsenud meistritest asendatakse peagi uue, Mustpeade vennaskonda tutvustava ekspositsiooniga.
„Linnaelumuuseumi uue püsiekspositsioonini jõudmine on tähelepanuväärne juba ainuüksi seetõtu, et tal on eriline koht meie suurepäraste muuseumite hulgas. Just siia tullakse sageli esimesena, et kuulata, lugeda ja saada osa Tallinna linna ja tallinlaste loost. Vajadus ja tegelikult ka kohustus meid tänaseks 25 aastat teeninud püsiekspositsioon asendada saab lõpuks lahendatud,“ ütles abilinnapea Kaarel Oja. „Samal ajal teeb rõõmu see, et linnaelumuuseumi ekspositsioon pole üksikjuhtum, vaid oleme suutnud need uuendused käivitada järgemööda mitmel pool. Aasta tagasi avanes uuenenud lastemuuseum Miiamilla, möödunud suvel Kiek in de Kök, lähiajal Undi kirjandusmuuseum Kadriorus ning tõsine eeltöö käib ka Tammsaare muuseumi ning loomulikult linnamuuseumi avatud hoidlaga.“
Tallinna Linnamuuseumi direktori Heli Nurgeri sõnul jätkab muuseum uue väljapanekuga linna vanema ajaloo tutvustamist. „Tahame oma kõige rariteetsemate museaalide toel rääkida Tallinna kultuurist seltsides. Linna ühed väärtuslikumad ajaloolised esemed on Mustpeade vennaskonna kunstivarad, mida pole ammu sellises mahus välja pandud,“ rääkis Nurger ja lisas, et suurem osa uuest väljapanekust keskendubki Mustpeade vennaskonna rikkalikule pärandile.
Mustpead olid ka kunstimetseenid, kelle kunstipärand on tänaseni väärtuslik osa Tallinna kultuuriloost
Vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade vennaskonna esmamainimise aasta oli 1400. Vennaskond oli sajandeid linna innovatsiooni, kaubanduse ja kultuurilise arengu eestvedaja. Keskajast saadik oli nende väesalk linna kaitsjaks ja tähtsate linnakülaliste auvahtkonnaks. Mustpead olid ka kunstimetseenid, kelle kunstipärand on tänaseni väärtuslik osa Tallinna kultuuriloost. 1940. aastast jätkas Mustpeade vennaskond oma tegevust eksiilis Hamburgis.
Sellel aastal tähistab Mustpeade vennaskond oma 625. aastapäeva. Juubeliaasta lõpus avataval näitusel tuuakse esile Mustpeade vennaskonna märkimisväärset mõju kaubandusele, linnakultuurile ja ühiskondlikule elule. Tallinna Linnamuuseumi kogudesse kuuluvate hindamatute ajalooväärtuste ja vennaskonna liikmete isikulugude kaudu avaneb vaade seisuslikku linnaühiskonda ning hansakaupmeeste värvikasse ellu. Käsitletakse ka selliseid teemasid nagu traditsioonid ja innovatsioon.
Koostöölepingu Mustpeade vennaskonda tutvustava näituse loomiseks allkirjastasid linnamuuseumi direktor Heli Nurger ja loovagentuuri Pult tegevjuht Aleksei Saks 29. jaanuaril. Püsiekspositsioon Mustpeade vennaskonnast hõlmab Tallinna Linnaelumuuseumi hoone teise ja kolmanda korruse. Muuseumil on plaanis uuendada ka neljanda korruse väljapanekut.
Veel 2. veebruarini saab keskaegses kaupmehemajas viimast korda vaadata konserveerimisele minevat taimeornamendiga raevaipa ja 1962. aastast pärit pannood, kus näha Pika Hermanni tornis lehvivat Eesti lippu. Veel on avatud ka näitused „Palume lauda!“ ja „Kõlvatu Tallinn“. Portselani, keraamika ja metallesemete avahoidlat keskaegses keldris ning näitust „Mis linn see on?“ kaupmehemaja dörnses saab näha ka peale uuendusi.