Ministeeriumite ühishoone. Foto: Urmas Saard / Külauudised
9. detsembril esitas majandus- ja tööstusminister Erki Keldo Vabariigi Valitsuse istungile tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Eelnõuga seoses soovib Eesti Omanike Keskliit (EOKL), mis seisab tarbijate õiguste eest, juhtida tähelepanu järgneval.
EOKL on seisukohal, et tarbijate olukorra parandamiseks on vajalik muuta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutseva Tarbijavaidluste komisjoni (TVK) otsused menetlusosalistele siduvaks. Otsuste kohustuslikuks muutmise vajadus on tingitud probleemist, kus kauplejad ignoreerivad TVK menetlusi ning keelduvad selle otsuseid täitmast. Tarbija vaatest toob probleem kaasa olukorra, kus ka peale TVK poole pöördumist ei sõltu tema õiguste maksma panek mitte TVK otsusest, vaid kaupleja suvast. Nagu näitab Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehel olevate kauplejate must nimekiri, siis tiirleb selliseid kauplejaid, kelle jaoks Eesti riigi seadused ei kehti, tarbijate ümber massiliselt.
Tarbijavaldkonda kureeriva Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EOKL vahel saavutati üksmeel selles, et TVK otsustele tuleb anda suurem õigusjõud, 2024 aasta alguses. Eeltoodut kinnitab 2024 aasta kevadel valminud eelnõu. Paraku tuleb tänasel päeval tõdeda, et 23. juulil 2024 ametisse astunud Kristen Michali valitsus on eelnõu kabinetivaikuses „kaaperdanud“ ning võtnud sellest tarbijate õiguseid parandavad muudatused välja. 9. detsembril esitas majandus- ja tööstusminister Erki Keldo Vabariigi Valitsuse istungile juba uue eelnõu, tehes seejuures avalikkuse ees näo, nagu oleks tegu varasema huvikaitsjate poolt heaks kiidetud muudatusega. Järsust tarbijakahjulikust suunamuutusest ei teavitanud minister isegi tarbijate esindusorganisatsioone, arvamuse küsimisest, nagu näeb ette hea seadusloome tava, rääkimata.
Eesti Omanike Keskliidu juhi Andy Krass-i ei nõustu omanike liit olukorraga, kus olulisi tarbijaid puudutavaid otsuseid tehakse kabinetivaikuses. Samuti sellega, et Eesti Vabariigi seadused kaitsevad tarbijaid vaid formaalselt ning, kui tarbija vajab sisulist abi, siis peab ta lootma tarbijaõigust rikkunud isiku armulikkusele. Krassi sõnul näib tänane Vabariigi Valitsus arvavat, et tarbijal on rahakott puuga seljas ja igaüks, kes midagi ostab, saab endale lubada närvesöövat kohtuteed. Reaalsus on siiski teistsugune, ning selle eiramise eest väärib Vabariigi Valitsus kohta Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti mustas nimekirjas, ütles Krass.