Fotogalerii ja videoklipp
Korraldajad ja esinejad ühisel pildil. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond meenutas täna õhtupoolikul Sindi muuseumisse kogunenud ajaloohuvilistega 1918. aasta 28. novembril alanud võidukat Vabadussõda punarinde vastu. Ajalooõhtus oli pidulikkust, akadeemilisi ülevaateid, meelelahutuslikku kava ja lõpuks ka teelauas aset leidnud mõttevahetusi.
Püsti seistes helikandjalt kuuldud ja kaasa lauldud Eesti hümni järel astusid esimesena auväärse seltskonna ette Sindi gümnaasiumi õpilased Ebe-Triin Reinsalu torupilliga ja Mathilda Mitt viiuliga. Pillidel mängiti laulu “Rändaja unistus”.
Ja siis kuulati fono vahendusel hingamist unustavalt seltsi Sindi osakonna liikme Lembit Roosimäe jutustust, mille lindistus toimus eelmise nädala laupäeval Sindi raamatukogus. Teda küsitlesid Sindi osakonna esimees Chätlyn Parts ja seltsi liige Eneli Arusaar, mõlemad algklasside õpetajad.
Kõrval pildil Chätlyn Parts ja Eneli Arusaar koos Lembit Roosimäega Sindi raamatukogus. Foto: MTÜ Eesti Lipu Selts
Chätlyn koostas Lembitu jutust valikuliselt kokkuvõtva seitsmeminutilise helifaili, mille sisse monteeris ka Jaak Joala “Mu kodu” lauluviisi.
Lembit Roosimäe, Sindi Aasta Inimene 2002, raamitud fotol Sindi muuseumis. Foto: Kristiina Anufrieva
„Miks see nii tähtis oli? Esimese maailmasõja käigus kõik Euroopa impeeriumid lagunesid. Tänu sellele eraldusid Venemaast viis riiki: Soome, Poola, Läti, Leedu, Eesti. Aga nad kõik pidid oma iseseisvuse eest sõdima, sest Venemaa ei tahtnud meid enda küljest lahti lasta,” selgitas Lembit. Ta rõhutas, milline osa oli naistel ja koolinoortel. Lõuna-Eesti luurekomando juhtivaid tegelasi oli Anna Vares, kellele anti 1920. aastal Vabadusristi II liigi 3. järk. Abielus oli ta Kukk, aga Vabadussõjas kandis mehe nime Peeter Ronk. Ta tegi sügavaid retki vaenlase tagalasse ja tekitas paanikat venelaste seas. Ta oli tore kolme lapse pereema.. Naised andsid rindele tulles meestele täiendavat indu, rääkis Lembit.
Vot see ajab mind närvi
Koolinoori oli üle Eesti kokku mitu tuhat. Pärnumaalt oli sada noort, kellest üheksa sai surma. Naised, noorukid ja Lääne riikide vabatahtlikud moodustasid suure moraalse toe. Soomlaste panus oli meeletu, ainult nad sõdisid lühikest aega. Tänu soomlastele vabastati Narva. Vastupanuga alustas mõnituhat meest, aga sõja lõpuks suurenes Eesti sõjvägi 100 000 meheni. „Vot see ajab mind närvi, kui öeldakse, et kui sõda hakkab, me läheme siit kohe minema.” Lembit leiab, et sõjaolukorras tuleks panna piirid kinni, et keegi sõjaväekohuslastest ei pääseks desertöörina välja. Las naised ja lapsed lähevad, aga desertööre ärgu olgu. “Üks asi on iseseisvuse väljakuulutamine, aga teine asi on oma maa eest sõdida.”
Sindi gümnaasiumis õppivad Ukrainast põgenenud õpilased Yeva Savka ja Mariia Huziienko esinesid tantsulise liikumisega “Mu kodu”, juhendaja Chätlyn Parts. Tütarlapsed tantsisid sinimustvalgete käsilippudega. Etteaste lõppedes kinkisid lipud vaatajatele.
Sõnaga jätkas Sindi gümnaasiumi ajalooõpetaja Marek Männik: „Räägime siis selles võtmes, et meie rahval on väga vedanud. Maailmas on ca 7000 keelt ja paarsada riiki. Paljud vanemad rahvad on ilma oma riigita.” Ta nentis, et meie riigi teke ja püsima jäämine on paljude õnnelike asjaolude kokkulangevus. Eestlaste võitlustahet on kannustanud patriotism ja usk endasse. „Hiljutise uuringu põhjal ilmnes, et eestlastest soovib 65% võidelda, samas sakslastest 5%,” märkis kõneleja võrdlevaid arvusid.
Siis palus ühena õhtujuhtidest, Sindi osakonna toetajaliige, Gerda Anufrievat enda kõrvale seltsi liikmed Eneli Arusaare, Kaisa Hartwichi ja Chätlyn Partsi. Loeti katkendeid tänavu kevadel eesti keeles ilmunud Sofi Oksaneni uuest teosest “Samasse jõkke. Putini sõda naiste vastu”, milles autor käsitleb agressioonisõda Ukrainas Venemaa imperialismi ja mineviku valguses. Oksanen tõdeb, et esimesed pealkirjad Venemaa sõjakuritegudest Ukrainas jahmatasid kogu maailma: „Läänest vaadatuna jõhker, mõistuse ja südamega käsitamatu vägivald on Kremli jaoks kainelt kaalutletud tegevus, põliste valitsemistavade ainuloomulik jätk. Keskvõimu paanilise püüdlusega riigis võim säilitada käib kaasas eesmärk vaigistada naiste hääled.” Raamatu autor kirjutab, et Venemaa pommitab Ukrainas sünnitushaiglaid, kasutab seksuaalvägivalda sõjarelvana, häbistab ja ähvardab ohvreid sotsiaalmeedias. Vene sõdurid piinavad ja vägistavad valimatult.
Taas Ebe-Triin Reinsalu ja Mathilda Mitt, kellelt kõlas Saaremaalt pärit “Mustjala vaimulik”. Pillimäng vaheldus vokaalse esitusega.
Vabadussõjast Sindi muuseumis. Video: Urmas Saard / Külauudised
Lõpetuseks tänas Chätlyn lipu seltsi Sindi osakonna nimel kõiki tänaseid esinejaid ja päevasündmusele kaasa aidanud vabatahtlikke abilisi.
ELS Sindi osakonna liiget ja ajaloolast Lembit Roosimäed;
Sindi Gümnaasiumi ajalooõpetajat Marek Männikut;
Sindi Gümnaasiumi õpilast Mathilda Mitti;
Sindi Gümnaasiumi õpilast Lisette Kivimäge;
Sindi Gümnaasiumi õpilast Ebe-Triin Reinsalu;
Sindi Gümnaasiumi õpilast ja ELS Sindi osakonna toetajaliiget Gerda Anufrievat;
Sindi Gümnaasiumi õpilast Yeva Savkat;
Sindi Gümnaasiumi õpilast Mariia Huziienkot;
Sindi Gümnaasiumi vilistlast ja fotograafi Kristiina Anufrievat;
ELS Sindi osakonna toetajaliiget ja pressiesindajat Õnneli Pilliroogu;
ELS Sindi osakonna toetajaliiget Kaisa Hartwichi;
ELS Sindi osakonna aseesimeest Urmas Saardi;
ELS Sindi osakonna liiget Eneli Arusaart;
Sindi muuseumi juhatajat Aita Puusti.
Jüri Trei, Eesti Lipu Seltsi esimees, tänab Chätlyn Partsi, lipu seltsi Sindi osakonna esimeest.
Foto: Kristiina Anufrieva
Ja kogu korraldusmeeskond ühes ajalooõhtul osalejatega tänavad siiralt osakonna juhti ning kogu ettevõtmise eestvedajat Chätlyn Partsi! „Müts maha Sindi osakonna ees,” lausus pealinnast kohale tulnud Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei, kelle sõnul on eesotsas Chätlyniga tehtud ära suur töö. „Muusikaline osa, sõnaline osa. Esindatud olid kõik põlvkonnad, noored ja vanad õppejõud. Ja isegi Ukraina oli esindatud. Suurepärane!”
Sellega lõppes küll ürituse pidulik ja ametlik osa, kuid päris lõppenuks seda siiski ei peetud, sest muuseumi juhataja Aita Puust kostitas kuuma teega ja viis läbi vestlusringi teelauas. Aita Puust mainis muuhulgas, et Sindi on väga otseses mõttes toetanud Vabadussõda sellega, et vabrik valmistas sõjameestele mundreid.
Samal teemal:
LEMBIT ROOSIMÄE⟩ ÜKS ASI ON ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE, TEINE ASI OMA MAA EEST SÕDIDA
Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega