Kulunud naastrehv. Foto: Külauudised
Naastrehvid pakuvad talvel suuremat ohutust, eriti jäistel ja lumistel teedel, kuid nende mõju asfaltkattele ja inimeste tervisele on märkimisväärne. Teekatte kulumine ja peenosakeste negatiivne mõju tervisele on peamised probleemid, mis on sundinud paljusid riike piirama või keelustama naastrehvide kasutamist.
„Eesti riigimaanteede ja omavalitsuste vähenevad teekorrashoiu eelarved sunnivad ühel hetkel ka meil pidama arutelu, kas naastrehvidele tehnoloogiliselt järele jõudnud lamellrehvid ei võiks olla jätkusuutlikumaks alternatiiviks,“ hindab Elke Mustamäe esinduse Toyota varuosade müügiosakonna juht Lauri Paberit.
Naastrehvid põhjustavad teekatte kulumist, eriti ajal mil teed ei ole kaetud lume või jääga. Naastude tugevad metallotsad puutuvad kokku teepinnaga ja kraabivad sellest materjali välja, paisates õhku mikroskoopilisi osakesi ja põhjustades tee pindmist kulumist. „Ligi pool Eesti autopargist liigub hinnanguliselt meie pealinna tänavatel, mis on talviti suuresti hooldatud ja lumevabad. Vaid linnaliikluseks kasutataval autol ei ole seega mõistlik naastrehve kasutada. Lisaks suuremale kütusekulule, teekatte kiiremale purunemisele on naastrehvidel mõju ka tervisele, mis tuleneb nende kulumisel õhku paiskunud tolmuosakestest,“ lisab Paberit.
Naastrehvid on mitmes riigis keelatud
Naastrehvide kasutamine ei ole lubatud näiteks Poolas, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhis ja mitmes teises Euroopa riigis. Osades Euroopa riikides kehtivad aga osalised piirangud, mis on seotud eritingimustega mägistele aladele.
Naastrehvid. Foto: Külauudised
Rootsi uuringuagentuuri Testfakta 2017. aastal läbiviidud uuringus tehti mitmeid katseid rehvide pidurdusvõime ja haarduvuse osas jääl ja lumel. Uuringu tulemused näitasid, et kulunud naastrehvide haarduvus väheneb tunduvalt kiiremini kui lamellrehvidel. Eriti ohtlikuks muutuvad kulunud naastrehvid märjal teel, kus pidurdusteekond võib olla pikem kui uutel või isegi kulunud lamellrehvidel.
Soome Tehniliste Uuringute Keskus VTT leidis, et kui naastrehvi muster kulub alla 4 millimeetri, siis pidurdusvõime väheneb ja kulunud lamellrehv võib sellistes tingimustes olla parem valik.
Kuigi lamellrehvid on üldiselt pehmemad ja paremini kohanduvad erinevatele teetingimustele, sõltub nende efektiivsus peamiselt kummisegu koostisest ja mustri disainist. „Tänapäevased lamellrehvid suudavad sageli paremini hakkama saada märgadel ja lörtsistel teedel, kus naastrehvidega võib hoopis hätta jääda. Isegi kulunud lamellrehvide kummisegu säilitab oma elastsuse ja haarduvuse ka madalate temperatuuride juures,“ selgitab Paberit.
Naastud vajavad sissesõitmist
Naastrehvidega lisandub autosõidule müra, mis võib tekitada teatavat psühholoogilist turvatunnet, ent just uute naastrehvide puhul tuleb teada, et need vajavad n-ö sissesõitmist, toob Paberit välja. „Kui uusi naastrehve ei ole korralikult sisse sõidetud, võib see mõjutada naastude paiknemist rehvi pinnas ning seeläbi vähendada nende tõhusust ja pikaealisust. Naastrehvid vajavad esimesed 500-1000 kilomeetrit ettevaatlikku ja tasakaalukat sõitu, et naastud saaksid rehvi kummisegusse korralikult kinnituda,“ toonitab Paberit.
Kui uusi naastrehve ei sõideta rahulikult sisse, võivad naastud ja kummisegu hakata ebaühtlaselt kuluma. See põhjustab naastude erinevat kõrgust rehvipinnast, mis omakorda mõjutab rehvi haardumist ja pidurdusvõimet. Tulemuseks võib olla halvenenud juhitavus ja pikem pidurdusteekond, eriti talvistes tingimustes.
Lamellrehvide või universaalrehvidega sõitmisel ei ole ka liiklusseadusest tulenevaid keelde või piiranguid, mis sunniksid neid vahetama. „Siiski pole lamellrehvidega suvisel perioodil mõistlik sõita. Meie kliimasse mõeldud lamellrehvid on suvekuumas liiga pehmed, ent lamellrehvidelt suverehvidele minnes säilib autoomanikul valikuvabadus, millal rehve vahetada – seaduse järgi võib lamellrehvidega sõita aastaringselt,“ lisab Paberit.
Kokkuvõttes ütleb Paberit, et mõlemal rehvitüübil on oma eelised. „Ohutuks sõiduks on peamine, et juht valib ohutu sõidustiili vastavalt oma kogemusele, teeoludele ja oma rehvitüübile.“
Allikas: Optimist Public