Eesti inimesi kimbutab nii ärevushäirete kui depressiooni risk. Sageli määratakse vaimse tervise raviks medikamentoosne ravi. Tablettravi kõrval on võimalik kasutada ka teisi uuenduslikke võimalusi vaimse tervise toetamiseks.
Tervise Arengu Instituudi aastaraamatu andmetel esineb igal viiendal Eesti inimesel ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk. Varasemast sagedamini diagnoositakse inimestel ka aktiivsus- ja tähelepanuhäireid. Uuringutes on leitud, et vaimse tervise probleemide tekkerisk on suurem just noortel täiskasvanutel, kuid ärevushäireid, depressiooni ja läbipõlemist võib esineda igas vanuses.
Elustiilil, toitumisel ja kehalisel aktiivsusel on vaimsele tervisele oluline mõju
Vaimset tervist ja kognitiivset võimekust mõjutab ka elustiil: TAI aastaraamat toob ka välja, et eestlaste kehaline aktiivsus on madal. Ebapiisav kehaline aktiivsus avaldab omakorda mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Samuti on toitumisel vaimsele tervisele oluline mõju: regulaarsed ja tervislikud toitumisharjumused toetavad toimetulekut vaimse tervise probleemidega ning aitavad neid ennetada.
“Me ei liigu enam nii palju, kui meie esivanemad. Evolutsioonis on aeroobne koormus 10 kuni 20 km päevas olnud tavapärane. Lapsed peavad jooksma ja hüppama, et nende luud saaksid tugevaks ja et nad õpiksid oma keha kontrollima ja juhtima. Me sööme kas liiga palju või ühekülgselt, järgime kõik samu soovitusi, unustades, et iga inimene on isikupärane – mis ühele paras, see teisele palju ja kolmandale hoopis vähe. Paraku universaalselt kõikidele sobivat tervislikku toitu ja toidukogust ei ole,” kirjeldas psühhiaater dr Mari Järvelaid toitumise ja liikumise olulist mõju.
Psühhiaater nentis, et seetõttu võivadki organismi ressursid ühel hetkel ammenduda: “Kaob tasakaal ja organismil hakkab olema defitsiit ühest või teisest vitamiinist või mikroelemendist, et “seda masinavärki” heas töökorras hoida.”
Ka oluliste vitamiinide ja mikroelementide defitsiit võib vaimset tervist mõjutada
SYNLAB Eesti kliinilise laboridiagnostika juht dr Meeli Glükmann lausus, et vahel võivad vaimse tervisega seotud sümptomid märku anda mõne organismi jaoks vajaliku aine puudusest või hoopis haigusest. “Põletik, aneemia, suhkruhaigus ja kilpnäärmehaigused võivad anda märku väsimuse, jõuetuse või vastupidi kõrgenenud ärevusega seoses. “Põletik, aneemia, suhkruhaigus ja kilpnäärme haigused võivad anda märku väsimuse, jõuetuse või vastupidi kõrgenenud ärevusega. Seepärast on psüühiliste sümptomite tekkimisel oluline kontrollida ka vereanalüüsidega, kas tegemist on mõne terviseprobleemiga või on organismis puudus hoopis olulistest vitamiinidest ja mikroelementidest,” ütles dr Glükmann.
Ta nentis, et madal ferritiini ehk raua tase on täna väga levinud, eriti noorte seas. Ühelt poolt on raud vajalik meie lihastele, kuid sama oluline on see närvisüsteemi jaoks. Rauapuudusel langeb inimese vaimne võimekus, tekivad tähelepanuhäired, inimene ärritub kergemini ja võib tekkida motivatsioonipuudus.
Samamoodi võivad vitamiinide B12 ja B9 ehk folaadi defitsiidi korral inimestel esineda kognitiivseid häireid, segadustunnet, mälu halvenemist ja dementsust,” rääkis dr Glükmann. Lisaks eelmainitutele mõjutavad meie organismi närvisüsteemi normaalset talitust ka näiteks seleeni, tsingi ja vase tasemed. Oluline on kontrollida kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH) ja veresuhkru taset. Ka põletik organismis võib arsti sõnul olla vaimsete probleemide, nagu väsimus ja tähelepanuhäire põhjuseks, mistõttu on ka põletikunäitajate ja hemogrammi analüüside kontrollimine oluline.
Farmakogeneetika aitab ravi personaliseerida
“Kindlasti on vaja hinnata iga haigusjuhtu individuaalselt ning lisaks tervisenäitajatele on ülioluline diagnoosi panemisel hinnata nii kliinilist pilti kui toimetulekuvõimet, vajadusel läbi viia psühholoogilised uuringud enne kui määrata ravimid. Ka rahvusvahelised uuringud on näidanud, et kui medikamentoosset ravi toetada organismile defitsiidis olevate vitamiinidega, paraneb ka ravi tõhusus. Oluline on, et vaataksime organismi kui tervikut ning tegeleksime kogu organismi vajaduste toetamisega, mitte vaid tagajärgedega, otsimata põhjust,” tõi dr Järvelaid välja.
Kui vaimsete häirete puhul on siiski medikamentoosne ravi vajalik, saab appi võtta farmakogeneetilise uuringu, millest võidavadki hetkel enim just vaimse tervise ravimeid kasutavad patsiendid. Farmakogeneetilise uuringu näol on tegemist geenianalüüsiga, mille puhul vereproovi või suu limaskestalt võetud proovi abil on võimalik tuvastada geenivariandid, mille puhul esineb seoseid inimese geeni ja ravimi toimeaine vahel. Need seosed omakorda mõjutavad ravimite tõhusust ja kõrvaltoimete esinemist. “Farmakogeneetika uuring aitab hinnata, millised toimeained ja millises annuses on just sellele patsiendile sobivad,” lausus dr Glükmann.
Psühhiaatria on valdkond, kus inimesele sobiva antidepressandi leidmiseks tuleb enamasti enne proovida mitmeid toimeaineid ja päris pikalt. “Ravimite n-ö läbi proovimine võib olla patsiendile kurnav. Senised kogemused maailmast on näidanud, et patsientidel, kellele on tehtud enne depressiooni ravi määramist farmakogeneetiline uuring ja arst reguleerib analüüsi tulemuste alusel ravimi annust, on tõenäosus saavutada haigusnähtude kadumine 1.71 korda kõrgem kui testimata patsientidel, sest patsiendile sobiv ravim ei leita läbi mitte katse-eksituse meetodi, vaid geeniandmeid kasutades,” ütles SYNLABi arst.