Tunnustusauhinna laureaadid. Foto: Eiko Lainjärv
Päevatoimetaja
President Alar Karis ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tunnustasid inimesi, kes on panustanud märkimisväärselt vägivallaennetusse.
Sel aastal sai auhinna viis inimest, kes on aidanud kaasa lähisuhtevägivalla, lastevastase ning seksuaalvägivalla ennetamisesse, samuti panustanud taastava õiguse mõtteviisi juurutamisesse ühiskonnas.
President Alar Karise sõnul on järjest rohkem neid, kes peavad normaalseks reageerida vägivallale, mida nad märkavad. „Olgu siis tegu juhtumitega koduseinte vahel, väärkohtlemisega spordilaagris või konfliktiga koolis. Märkamata jäänud vägivald võib ohvrile jätta armid kogu eluks ja vägivallatseja saab lisajulgust karistamatuse tundest,“ sõnas ta.
Ta pidas rõõmustavaks, et statistika näitab kasvu perevägivalla juhtumitele reageerimisel, kuid muret tekitavaks, et kolmandik perevägivallast teadnutest ei reageerinud ega teinud midagi. „Nii jäävad abita ohvrid ja vägivallatsejad. Jah, ka vägivallatsejad, sest vägivallast loobumise teenus on kinnitamas kanda teiste tavapäraste teenuste hulgas sotsiaalkindlustusametis. Kui nad paljude inimeste jõupingutuse järel loobuvadki vägivallast, on maailm jälle meile kõigile natuke parem paik.“
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on väga oluline iga märkamine ja tegu, mis aitab seista vägivalla vastu. „Kõik tänased laureaadid on eeskujuks oma tahtekindluse ja suure südamega. Nad on andnud ohvritele hääle.“
„Iga päästetud laps, naine, mees ja iga elus kannapöörde teinud kurjategija on suur väärtus, mille loomisel on tunnustuse saajatel märkimisväärne roll. See näitab, kui oluline on meie kõigi panus ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel,“ lausus Pakosta.
Kokku esitati vägivallaennetuse auhinnale sel aastal 19 kandidaati, kellest hindamiskomisjon valis välja viis.
Annegrete Johanson on taastava õiguse edendaja Eestis. Ta tegeleb igapäevaselt koolides ja töökohtadel konfliktide vahendamisega, samuti pakub politseile tuge juhtumites, kus on vaja osapooled kokku tuua ja juhtunu omavahel läbi arutada. Annegrete on aktiivselt tõstnud Eestis teadlikkust taastavast õigusest, korraldades loenguid ja seminare, avaldades artikleid ning arendades e-kursusi. Tema juhtimisel on Eestis toimunud olulised edusammud vägivallaennetuses ja ohvrite toetamises. Täna jagab Annegrete oma kogemusi ja oskusi MTÜ RuaCrew kaudu, jätkates taastava õiguse edendamist ja elluviimist Eestis.
Kai Part on hinnatud seksuaalvägivalla ekspert, tegutsedes koolitaja, koostööpartneri, õppejõu ja aktiivse eestkõnelejana ajakirjanduses. Ta on märkimisväärselt panustanud noorte ja neid ümbritsevate inimeste teadlikkuse tõstmisesse, koolitades spetsialiste üle Eesti noorte kohtinguvägivalla teemal. Niisamuti olnud suureks toeks haridus- ja teadusministeeriumile seksuaalhariduse teemade sõnastamisel õppekavades. Kai on ka seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste üks loojatest. Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisiabikeskuses naistearstina töötades panustab ta iga päev inimeste aitamisse ja nõustamisse ning keskuste järjepidevasse arendamisse.
Keiu Virro on tundliku ja tähelepaneliku meelega inimene, kes oma igapäevatöö kõrvalt kultuurimaastikul hakkas järjest enam uurima ja kirjutama lähisuhtevägivalla teemadel. Tartu Ülikoolis õppides keskendus Keiu oma uurimistöödes just sellele teemale ning kohtus ja intervjueeris erinevatel otsustustasanditel olevaid spetsialiste ja poliitikuid. Seda ikka eesmärgiga selgitada välja, miks lähisuhtevägivald Eestis aset leiab. Ta on ühendanud jõud mitmete inimestega, kes vägivalla leviku üle südant valutavad ning koos on nad suunanud lähisuhtevägivalla all kannatavaid inimesi vajaliku abi juurde. Oma mõtte ja sõnaga on Keiu täielikult pühendunud ennetustöösse ja võitlusesse lähisuhtevägivallaga.
Merli Kaunissaar on kogemusnõustaja ja 130-liikmelise vägivallaohvrite tugigrupi ellukutsuja. Merli tööle lähisuhtevägivalla ohvritega pani aluse 2019. aastal isikliku loo jagamine vägivalla ohvrina, kus tema suhtepartner sai kriminaalkaristuse ja lähenemiskeelu. Toona oma blogis jagatud väga raske ja emotsionaalne lugu julgustas mitmeid sarnases olukorras ohvreid temaga ühendust võtma. Merli arvukad ajaleheartiklid, intervjuud oma näo ja nimega ning isiklik tugi on julgustanud lähisuhtevägivalla all kannatanud ohvreid oma suhtepartneri juurest lahkuma, muutes sellega lugematute inimeste elusid paremuse suunas.
Rita Holm on seksuaalnõustaja ja MTÜ Eesti seksuaalvägivalla tugigrupi looja. Tema loodud MTÜ pakub tuge lapsena seksuaalvägivalda kogenud täiskasvanutele, aidates neil igapäevaeluga paremini toime tulla ja oma traumadega tegeleda. Rita abiga on tugigruppe loodud nii Tallinnasse, Tartusse, Paidesse kui ka Pärnusse. Arvukates artiklites ja esinemistes on ta pööranud muuhulgas tähelepanu intsesti teemadele ja laste vastu suunatud seksuaalvägivallale. Oma teavitustööga on Rita andnud ohvritele hääle, julgustanud vaikuses kannatajaid abi otsima ja andnud seeläbi olulise panuse seksuaalvägivalla vastasesse töösse Eestis.