Kuldkingad pärandniidul. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Tänasel heinamaarjapäeval on fookuses Eesti looduse mitmekesisemaid maastikud – pärandniidud. Sel puhul toimuvad pärandniitude avastusretked ning Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet kuulutavad välja parima pärandniidu majandaja konkursi.
Pärandniite hoides, hooldades ja majandades väärtustame Eesti traditsioone, kultuuri ja pärandit. Maaelu muutused pärast Eesti taasiseseisvumist jätsid pärandniidud tahaplaanile, kuid alates 2001. aastast hakati pärandniite kogu Eestis loodushoiutööna taastama ja hooldama. Praeguseks on Eestimaal kasutuses ligikaudu 420 ruutkilomeetrit pärandniite. „Süsteemne töö on taganud, et pärandniitude puhul pole tegemist möödanikust rääkiva vabaõhumuuseumiga, vaid välja on kujunenud jätkusuutlik, kasvav süsteem, mis annab tööd enam kui tuhandele maainimesele, ettevõttele. Loodus on hoitud ja inimesed saavad nautida ammu välja kujunenud avaraid maastikke, ning säilib elu maal,“ rääkis Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna looduskaitsenõunik Hanno Zingel.
Huvilistel on pärandniitude päeva puhul võimalus osaleda kahel eripalgelisel pärandniitude retkel: PuisniiduLIfe’i projekt kutsub osa saama kunstiakadeemias valminud pärandkoosluste virtuaalnäitusest ja taimeretkest Euroopa suurimal, Nedrema puisniidul Pärnumaal ja LIFE-IP „Loodusrikas Eesti“ korraldab koostöös Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga taime- ja ajalooretke Paljassaare hoiuala rannaniidul.
Paljassaare rannaniidu taastamine on Tallinna kõige pikaajalisem looduse taastamise projekt, kusjuures selle käigus teevad põhitöö mägiveised.
„Rõõm on olnud näha, et juba paari tegutsemisaastaga on tavapärased pärandniitude liigid hakanud end taas Paljassaares hästi tundma ning mitu seni ohustatud taimeliiki on oma kasvukohta naasnud,“ ütles Tallinna linnavalitsuse keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustal: „Pärast 20 aasta pikkust pausi pesitseb rannaniidul taas punajalg-tilder ning kuivadel niidualadel vohab vaid Harjumaa rannikumadalikule iseloomulik roosa merikann.“ .
Selleks, et meie liigirikkad niidud säiliks ka tulevastele põlvedele, on võtmetähtsusega hea koostöö maaomanike, pärandniitude taastajate-hooldajate ning riigi vahel. Pole ju pärandniidud olulised üksnes looduskaitse jaoks, vaid neil on ka suur sotsiaalmajanduslik mõju.
Riigi ja maaomanike koostöö edendamiseks kuulutatakse pärandniitude päeval välja järjekorras juba kolmanda parima pärandniidu majandaja konkursi, mille eesmärk on tunnustada neid pärandniitude majandajaid, kes lisaks eeskujulikule hooldustööle ja liigirikaste niiduelupaikade säilitamisele populariseerivad laiemalt niitude majandamist ja maaelu ning aitavad tugevdada pärandniitude majandajate võrgustikku.