Videoklipp ja fotogalerii
Urmas Saard, reporter
Täna Pärnu Nooruse Majas toimunud 27. Rääma Folklooripäev algas Pärnumaa kihelkondade põllede näituse avamisega. Pärnumaa kihelkondade rahvarõivastest rääkis pärandihoidja ja rahvarõivakoolide koordinaator Anu Randmaa.
Enne näituse avamist mängisid Vana-Pärnu keskuses tegutsevad Karmoškasemud. Kümneseks saanud semusid juhendavad akordionist Taimi Laitus ja Pärnu-Jaagupi puhkpillifestivalide kaudu tuntust kogunud Mait Lehtsalu. Nende repertuaar koosneb mõnesajast loost, millega on esinetud Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele, külapillimeeste kogunemistel, eakate päeval ja mujal. Nüüd ka Rääma Folklooripäeval. Mängitakse vanu lugusid ja uuendatakse repertuaari uuema loominguga. Kuulajaid võluvad lemmikpalad on Karmoškasemude vapilooks mängitud Kihnu päritolu “Pääsuke”, Arvo Pärdi “Ukuaru valss”, “Pillimehe leib”, Kaunissaare “Jaaniöö valss”.
Rääma Folklooripäevi viimasel kümnel aastal vedav Terje Ojaste ütleb, et tänavu kevadel sai esmakordselt lisatud traditsioonilisele folklooripäevale Pärnumaa kihelkondade põllede näituse. „On ülimalt tore, et enne folklooripäeva avaneb võimalus saada Anu Randmaalt väikene koolitus rahvarõivastest – seda enam, et sel aastal on meie üritusel mitmeid rahvusvähemuse organisatsioonide lapsi.” Toimub ju seekordne Rääma folklooripäev kultuurilise mitmekesisuse aastal!
Võimalus oma silmaga näha pärandihoidja Anu Randmaa imelist näitust “Pärnumaa kihelkondade põlled” pakub vaatajale hästi palju kaunist ja põnevat. Randmaa õpetab mitmesuguseid traditsioonilisi käsitöötehnikaid.
Randmaa on lõpetanud Tallinna Ülikooli käsitöö ja kodunduse eriala ning omandanud magistrikraadi haridusteaduses ning rahvarõivameistri kutsetunnistuse. Rahvarõivaste uurimise ja valmistamisega on ta tegelenud alates aastast 2000, olles mitmel korral läbinud Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juures asuva rahvarõivakooli ja valmistanud Tõstamaa kihelkonna naise, mehe ja tütarlapse rõivaid. Pärnumaa rahvarõivaste raamatu kaasautorina on Randmaa uurinud Pärnumaa riideid, peaasjalikult siiski Varbla, Audru, Mihkli, Saarde kihelkonna rõivaid.
Praegu tegutseb üle Eesti MTÜ Rahvarõiva nõuande kodade võrgustik, kuhu kuulub üheteistkümnest osast ühena ka Pärnumaa, räägib Randmaa.
Raamat „Pärnumaa kihelkondade põlled”, autorid Ülli Kont, Anu Randmaa, Inna Raud, ilmus 2022. aasta lõpus ja selle esitlus toimus Tallinna Rahvakunstigaleriis, kus toimus siis ka esimene põllede näitus. Järgnevalt on sama näitus olnud üleval Seljametsa muuseumis, Häädemeeste raamatukogus ja nüüd Pärnu Nooruse Majas.
„Abielunaise rõivastuse juures oli vanasti põllel väga tähtis roll täita,” selgitab Randmaa. Põlle ja peakatte järgi määrati kandja sotsiaalset kohta. Pärnumaal kanti väga palju eriilmelisi põllesid.
„Nooruse Maja näitusel on esindatud heegelpitsiga, niplispitsiga põlled, taasloodud vana põlle järgi valminud põlled, tükitud, et saaks sama mustri järgi põlle. Veel on klaarriide põlled, mida öeldi läbipaistva kanga kohta.”
Randmaa rõhutab, et huvi oma paikkonna riietumise ajaloo tundmise vastu on viimastel aastatel inimeste seas elavnenud. Tuntakse huvi asukoha erisuste vastu. Selles vallas teadlikumaks saamisel on taoline näitus väga asjakohane.