MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased jagab teavet seoses läheneva olulise tähtajaga. Ühingu arvamusel peaks Eesti riik saatma enne käesoleva aasta 1. detsembrit WHO-le teate, et pole nõus sellisel kujul WHO Tervise-eeskirjade muudatusettepanekute lühendatud jõustumistähtajaga.
Kuni 28. novembri südaööni on võimalik oma allkirjaga toetada MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased poolt koostatud rahvaalgatust.
Käimas on WHO töörühma poolt algatatud muudatusettepanekute tegemine kehtivasse Rahvusvaheliste Tervise-eeskirjade dokumenti (2005). Murettekitav on asjaolu, et muudatusettepanekud on ette nähtud jõustuma vaikimisi. Lisaks ka see, et läbirääkimised toimuvad suures osas üldsuse eest varjatult.
Oleme mitmete planeeritavate muudatuste vastu, kuna:
⇒ Tuleviku tervisekriiside korral muutuksid legaalseks nii sundisolatsioon, sundvaktsineerimine kui sundravi.
⇒ Muudatusettepanekute dokumendis on maha kriipsutatud teksti osad, mis räägivad inimõiguste, inimväärikuse ja põhiõiguste austamisest. Need mõisted on asendatud märksa ähmasemate õigluse, kaasatuse ja sidususe mõistetega, mis ei kata mingil moel kehalise puutumatuse ja informeeritud nõusoleku põhimõtteid.
⇒ Covid-19 kriisis kasutatud meetmed, mis on tänaseks tagantjärgi kohtulikult ebaseaduslikeks tunnistatud, oleksid tuleviku tervisekriisides igati legaalsed ja muutuksid meile kohustuslikuks.
⇒ Mitmed muudatusettepanekud on hoiatavalt sarnased koroonakriisis Hiinas kasutusele võetud karmide meetmetega.
⇒ Rahvatervise hädaolukorras saaks WHO sundida meid eirama siseriiklikke seadusi, kaasa arvatud Eesti Vabariigi põhiseadust.
Et keerulist teemat paremini lahti selgitada on MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased kirjutanud ka lühikese artikli (koos viidetega algdokumentidele).
Eelmisel nädalal toimus Tallinnas WHO-lepete teemal pressikonverents, mis oli ühtlasi esimeseks avalikuks aruteluks WHO lepete teemal. Märkimisväärne on asjaolu, et konverentsi korraldajaks ei olnud mitte meie terviseametkonnad vaid vabaühendus MTÜ WCH Estonia. Pressikonverentsi järelvaatamine annab hea võimaluse end teemaga kurssi viia.
Ülemaailmne organisatsioon, mis koordineerib kriiside haldamist, on ka edaspidi vajalik, kuid autonoomne otsustusõigus peab jääma liikmesriikidele alles ja seda mitmel põhjusel. Koroonakriisis minetas WHO oma soovitustes nii terve mõistuse kui varasema teaduslikult konsensusliku lähenemise. Soovitav on lugeda kriitilist analüüsi, mis toob välja mitmed olulised koroonakriisis tehtud vead.
Paraku seni pole WHO oma vigu tunnistanud. WHO sobivus tsentraalse tervisekriisi koordineerijana koos otsustusõigusega, mida liikmesriikide tasandil tuleb rakendada, on tänasel päeval äärmiselt küsitav.
Me teame ajaloost, et tsentraalne võim kipub korrumpeeruma. Kuidas tagada, et majanduspoliitiliste sidusgruppide huvide toetamisel ei satuks ohtu Eesti rahva käekäik ja tervis? Ainus võimalus kõrgel tasemel toimuvat korruptsiooni ohjeldada, on säilitada autonoomsus oma siseriiklikes otsustes. Me ei tohi seda käest anda.
Me oleme oma nahal tunda saanud tsentraalselt sõlmitud ravimite ostulepingute valusaid tagajärgi, kus Eesti oli sunnitud ostma ja hiljem hävitama Covid-19 vaktsiine kogustes, mida meie riik pole kunagi vajanud. Õppigem tehtud vigadest! Praegu on veel võimalus teemad läbi arutada ja pidurdada rutakatest otsustest tulenevaid võimalikke vigu.
Meie terviseministri või valitsuse esindaja poolt WHO-le enne 1. detsembrit 2023 saadetud loobumisavaldus selgitusega, et vajame rohkem aega sisuliseks analüüsiks seoses plaanitavate muudatustega annaks meile lisaks 10 kuu asemel 18 kuud aega tulenevatest muudatusteks loobumiseks ja 24 kuud aega pärast nende vastuvõtmist mitte 12 kuud, enne kui tulevased muudatused nende riigile rakenduvad. Loobumisavaldus ei tähenda seda, et ei saaks hiljem antud teemadel kaasa rääkida.