Juba kuuendat aastat loendab Eesti Folkloorinõukogu kokku Eestis ringijooksvad mardi- ja kadrisandid.
Miks me seda teeme?
Kui väidame, et sanditamiskombestik on ka tänapäeval endiselt elus, annab säärane rahvaloendus kinnitust ka numbriliselt ning võimaluse jälgida muutusi aastate lõikes. Rahvaloenduse küsimustele vastamine võtab aega kõigest mõned minutid, kuid annab meie iidse santimiskombestiku kohta väärtuslikku teavet, avades lähemalt õnnetoojate tausta.
Vastuste põhjal saame ülevaate selle kohta, kas 2023. aastal käidi õnne viimas pigem mardi- või kadrisantidena, mitmekesi santimas käidi, millistes maakondades oli sanditajaid enim, kas santijad olid pigem alaealised või täiskasvanud, mitme ukse taga koputamas käidi ja mitmesse kohta õnnetoojad tuppa lasti. Samuti on huvitav teada, kas endiselt on santimiseks levinuim viis traditsiooniline perest peresse käimine, kollektiivide, asutuste vaheline õnneviimine või mõni muu võimalus. Tähelepanuväärne on, et eesti mardisante näeb õnne jagamas juba mujalgi maailmas – naabrite lätlaste juures, aga ka näiteks Dubais.
Pane enda seltskond kirja ja näitame üheskoos, et sanditamas käimine ei ole Eestis kuhugi kadunud ning on endiselt kirev, lõbus ja unikaalne osa meie kultuuripärandist! Mardi- ja kadrisantide rahvaloendus on avatud 30. novembrini.
REGISTREERI END RAHVALOENDUSELE!
Kas teadsid?
⇒ Kõige enam liiguvad mardid ja kadrid ringi 2-4liikmeliste sandiperedena.
⇒ Enim marte (2939) loendati kokku 2020. aastal.
⇒ Enim kadrisid (2374) pani end kirja 2021. aastal.
⇒ Kõige rohkem sante (4261) pani end kirja 2022. aastal.
⇒ Kõige rohkem marte ja kadrisid liigub ringi Harju- Rapla- ja Tartumaal.
⇒ Ühe elaniku kohta on juba mitu aastat järjest enim sanditajaid hoopis Võrumaal.
⇒ 2022. aastal moodustasid santijatest 78% kuni 18-aastased ja 22% täiskasvanud.
Varasemate aastate tulemustega saad tutvuda SIIN: https://hakkamesantima.ee/rahvaloendus-tulemused/
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
