Euroopa Liidu looduse taastamise määruses on jõutud olulise kokkuleppeni, mis näeb ette, et seitsme aasta pärast peab looduse kehv seisund olema paranenud 20% EL maismaast ja 20% merest.
Määruse jõustumisel saavad loodust taastavad toimetamised hoogu juurde üle Euroopa ning Eesti saab jagada oma kogemusi muuhulgas soode, pärandniitude ja jõgede voolusängide taastamisel ning kalade kudealade ja rändeteede seisundi parandamisel.
Taastamismääruses kokku lepitu kattub hästi Eestis juba seatud eesmärkide ja läbiviidavate tegevustega
Eriline fookus on määruses üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluvate Natura 2000 elupaikade ja liikide seisundi parandamisel, kuid algatus puudutab ka metsi, põllumaid ning linnu. Kliimaminister Kristen Michal näeb äsja Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi esialgses kokkuleppes head võimalust Eesti loodusele ja inimestele. „Taastamismääruses kokku lepitu kattub hästi Eestis juba seatud eesmärkide ja läbiviidavate tegevustega,“ rääkis kliimaminister. “Hea, kui kõik liikmesriigid toimetavad ühtsetel alustel – looduse taastamine, elurikkuse hea käekäik ja kliimamuutustele vastupidavad maastikud ja linnad käivad käsikäes. Heas seisus loodus on hea ka inimesele. Kus oleme loodust liigselt kahjustanud, tuleb seda parima olemasoleva teadmise ja kogemuste najal heastada.”.
Mis on pärandniidud ja miks ta on väärtuslik? Allikas: Kliimaministeerium
Sooservades kuivenduskraavide sulgemine ning vanade turbamaardlate korrastamine toob tasapisi tagasi kaduma läinud sooelupaigad ja taastub turbasambla kasvamine, mis lisaks aitab pikas perspektiivis hoida seal veel säilinud süsinikuvaru. Kunagi meie põllumajandusmaastikes väga levinud pärandniitude taastamine loob võimaluse avatud maastikke eelistavatele lindudele ja niidutaimedele, aga ka tolmeldajatele. Paisude eemaldamine jõgedel parandab kalade rändetingimusi ja mõjub hästi kogu vooluveekogu elustikule. Looduse taastamise määrus ei keskendu vaid maapiirkondadele, vaid puudutab ka linnu, kus tuleb tähelepanu pöörata looduspõhiste lahenduste tõhusamale rakendamisele, et kohaneda kliimamuutuste mõjudega. Üleujutused ja kuumasaared on väljakutseks ka Eestis, mitte vaid mujal Euroopas.
Looduse taastamise määruse saavutatud kokkuleppe peavad veel lõplikult heaks kiitma nii Euroopa Parlament kui liikmesriigid Euroopa Liidu Nõukogus. Eestis algab seejärel töö looduse taastamise kava kokkupanekuga, kus määratakse juba detailsed eesmärgid ökosüsteemide kaupa, meetmed ja seire.
KU päevatoimetaja