Justiitsministeerium on pakkunud välja ja saatnud arvamuse avaldamiseks muudatused, mille tulemusel asutataks tulevikus vähem potentsiaalselt probleemseid äriühinguid, samuti poleks enam nii lihtne neid juhtida ja omada.
„Viimastel aastatel on tekkinud järjest rohkem olukordi, kus asutatakse osaühing ning jäetakse teadlikult selle kohustused nii erasektori partnerite, äriregistri kui maksu- ja tolliameti ees täitmata. Seejärel lastakse riigil viia läbi äriühingu kustutamise menetlus ning asutatakse uus osaühing ja jätkatakse sama puuduliku tegevusega. See ring kordub ja kordub ning loob ebavõrdse olukorra neile ettevõtjatele, kes tegutsevad ausalt ning on kahjuks ka Eesti ettevõtluskeskkonna mainele laiemalt,“ ütles justiitsminister Kalle Laanet.
„Kuna äriühingu kustutamine võtab aega oluliselt kauem kui uue osaühingu loomine e-äriregistri kiirmenetluses, on osaühingute nn sarihülgamistest tekkivad probleemid ajas üha kasvavad. Tahame seda olukorda parandada ning aidata kaasa läbipaistva ja ausa majanduskeskkonna kujundamisele,“ rõhutas minister.
piirang on uusi hülgamisi ennetav, sest ei võimalda järgmisi probleemseid äriühinguid asutada
Probleemide lahendamiseks on justiitsministeerium pakkunud välja kaks alternatiivset võimalust. Esimesel juhul oleks osaühingu asutamisel või selle osa omandamisel täiendav tingimus, et korduva valekäitumise korral ei ole võimalik uut äriühingut asutada ega selle osa omandada. See ei ole automaatne ja seda kontrollib äriregistri pidaja ehk Tartu maakohtu registriosakond. Selline piirang on uusi hülgamisi ennetav, sest ei võimalda järgmisi probleemseid äriühinguid asutada.
Teise alternatiivina on pakutud välja kasutada nende äriühingute ja inimeste suhtes, kes oma juriidiliste isikutega seotud kohustused ettevõtjana täitmata jätavad, senisest enam juba kehtivas õiguses olevat majandustegevuse keeldu, mille peamiseks eesmärgiks on ettevõtjate hoolsuskohustuse täitmise tagamine. Kuna aga majandustegevuse keeldu on praktikas rakendatud pigem vähe, siis kutsub justiitsministeerium üles pakkuma välja lahendusi, kuidas seda saaks senisest tõhusamalt kasutada.
statistikaameti andmetel oli registreeritud juriidilistest isikutest statistiliselt aktiivseid alla 50%
Eestis on kokku ligi 350 000 juriidilist isikut. Aastas asutatakse umbes 20 000–25 000 uut äriühingut. Paraku ei täida suur osa neist riigi ees kohustusi. 2021. ja 2022. aastad olid murrangulised, kuna statistikaameti andmetel oli registreeritud juriidilistest isikutest statistiliselt aktiivseid alla 50% ehk passiivsete juriidiliste isikute arv ületas aktiivsete arvu.
Väljatöötamiskavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis. Sellele on aega ettepanekuid esitada 24. novembrini 2023.
KU päevatoimetaja