Foto: Ülo Niinemägi
Käesoleval nädalal jätkas Joosep Tammo teisipäevase mõtiskleva videokõnelusega kahest rahvast ja kahest riigist. Eelmisel korral oli vaatluse all Iisraeli riigi tekke eellugu ja palestiinlaste reaktsioon Iisraeli riigi tekkele. Nüüd on kõneaineks Palestiina kaheks riigiks jagamise plaani tagajärg ning muud võimalused.
Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Lõpetan lõpuajastu perspektiivis. Pean aga kohe ütlema, et see vaatlus ei püüa anda hinnanguid hetke sündmustele. Kui Palestiina võeti 2012.a.ÜRO vaatleja liikmeks, näis, et nüüd hakkavad asjad liikuma kahe riigi lahenduse suunas. Seda arengut tervitas ka Vatikan. Kuid 75 aastat pärast Palestiina jagamise otsust ollakse jätkuvalt küsimuse ees: kas see lahendus on ikka relevantne?
Komistuskiviks läbirääkimistel kujunes mõlema poole soov näha Jeruusalemma oma riigi pealinnana
Viimastest küsitlustest ilmneb, et mõlemad pooled on sellest lahendusest distantseerumas. 2022 a. Iisraeli Demokraatia Instituudi poolt teostatud uurimus näitas, et ainult 32% juudi elanikonnast toetab kahe riigi lahendust. 2022 a. oktoobris teostatud Palestiina Poliitika Keskuse küsitlus näitas, et palestiinlaste poolelt toetab seda lahendust vaid 37% palestiinlastest. Komistuskiviks läbirääkimistel kujunes mõlema poole soov näha Jeruusalemma oma riigi pealinnana. Samal ajal on jätkanud Iisrael Palestiina aladel oma asunduste poliitikat, ehitanud teid ja muid infrastruktuuri elemente. Muutunud on ka senine poliitilis-diplomaatiline sõnavara. Üha enam räägitakse võrdsusest ja inimõigustest.
Alates 2004. aastast on palestiinlased kirjeldanud Iisraeli poliitikat “aparteidina” ja seda ka nende araablaste suhtes, kes elavad Iisraeli ametlikul territooriumil ja on Iisraeli riigi kodanikud. Sellised hinnangud kutsuvad esile teravaid emotsionaalseid vaidlusi ja vastasseise. 2022 a. septembris Karlsruhes toimunud Kirikute Maailmanõukogu täiskogul võeti vastu selgitus, milles öeldi, et paljud kirikud ja delegaadid nõustuvad Iisraeli poliitika nimetamisega aparteidik. Samas konstateeriti, et see ei ole siiski kõigi liikmeskirikute seisukoht. Niisiis ei olnud Täiskogu ühisel arvamusel. Siiski leiti, et kui tahetakse õigluse ja rahu teel edasi liikuda, tuleb selle probleemiga edasi tegelda (Oikumeeniline Kirikute Nõukogu, “Otsides õiglust ja rahu kõigi Lähis-Ida rahvastele”, 8.septembril 2022)
Palestiina omavalitsused on sisemiselt lõhestunud ja sageli korrumpeerunud. Need alad on Iisraeli sõjaliste kontrollpunktide, müüride ja turvataradega ümbritsetud. Ühiskondlik anarhia ja muud pinged on loonud eriliselt plahvatusohtliku õhkkonna. Piisab vaid sütikust. Väljastpoolt juhitud terroriorganisatsioonid ongi selleks sütikuks. Iisraeli sees moodustavad araabia palestiinlased umbes neljandiku elanikkonnast. Ka nemad nõuavad võrdväärseid õigusi. Samal ajal ei ole enamus juudi elanikkonnast valmis mingiteks kompromissideks Iisraeli riigi juutliku identiteedi osas. Selle konflikti lahenemine näib lähiajal ebatõelisena.
Tulemuseks on süütute laste, naiste ja eraisikute kannatused ja tapmine
Palestiinlaste jaoks on aga vabaduse eelduseks araablastest kodanike võitlus võrdõiguslikkuse eest. Kuid Palestiina ei ole isoleeritud saar. See on poliitiliste tõmbetuulte koridor. Palestiina ja Iisraeli araablaste olukorda on Iraan ja teised radikaalsed organisatsioonid pidevalt oma eesmärkide saavutamiseks ära kasutanud. Terroriorganisatsioonid nagu Isbollah ja Hamas võitlevad avalikult Iisraeli riigi hävitamise nimel. Korduvalt on deklareeritud Iisraeli merre pühkimist. Viimased sündmused on näidanud nende terroristlike organisatsioonide kõige inimvaenulikumat palet. Tulemuseks on süütute laste, naiste ja eraisikute kannatused ja tapmine. Me näeme, et kahe riigi idee on kaotanud oma populaarsust. Kuid idee ühest riigist, kus kaks rahvast võiksid koos elada näib ka võimatuna.
Kujunenud õhkkonnas tegid katoliiklikud piiskopid 20. mail 2019 a. avalduse: “Õiglus ja rahu suudlevad teineteist”. Tähelepanuväärne on selles olukorras aga ka ultra ortodoksete juutide seisukoht, kes väidavad, et Iisraeli riik ei ole veel tõeline juutide riik. Praegune riik on liiga ilmalik ja on algusest peale kasutanud naabrite suhtes lubamatut sõjalist jõudu. Nad on veendunud, et Messias tuleb alles siis, kui kogu juudi rahvas elab Jeruusalemmas ja järgib Vana Testamendi seadusi. Siis saabub Jumalast kingitud rahu.
Lisaksin neile nii erinevatele vaatenurkadele veel kristliku. Kristlastena usume: selleks, et Messias saaks tulla, peab ka Iisrael sügavalt muutuma. Nad on küll äravalitud ja Jumala tõotuste rahvas, “Jumala silmatera”, kelle eest tuleb paluda, kuid Ülestõusnud Issand ilmub neilegi kord aus ja väes. Seniks peame aga kõik valvama ja paluma, sest antikristus ehk valemessias võib tulla ka Iisraelist. Apostel Paulus ütleb: “ta istub Jumala templisse, lastes end paista Jumalana.” Hea vaataja, kuidas sellega ka poleks. Meie osaks on valvata ja paluda ning Iisraeli rahvast ja kõiki teisi rahvaid Jeesuse Kristuse nimel õnnistada!
Toimetanud Urmas Saard
Allikas: Kaks rahvast, kaks riiki (2)
Samal teemal:
