Täna toimuval Eesti elektrivõrgu sajandat aastapäeva tähistaval konverentsil ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm, et kliimamuutustest tulenevate ilmastikutingimuste tõttu tuleb meil senisest enam mõelda vajadusele investeerida järgneva viie aasta jooksul miljard eurot tormikindlama elektrivõrgu rajamisele.
Härm tõi oma konverentsi avakõnes välja, et möödunud nädalavahetusel üle Eesti elektrikatkestusi põhjustanud torm ilmestab selgelt kolme suuremat küsimust, millega Elektrilevi on silmitsi: millist varustuskindlust me soovime, kuidas seda saavutame ja mis kõige olulisem – kuidas leida inimesi, kes need soovid ellu viivad. Tormide ja tormihoiatuste arv on viimaste aastakümnetega aina kasvanud.
„Üheks variandiks on minna edasi nii nagu täna, hoida fookuses võrguteenuse maksumust ja püüda pigem väikeste investeeringutega ära hoida võrguteenuse kvaliteedi langust. Näiteks tagab praegune võrgutasu investeeringuteks umbes 35 miljonit eurot aastas, sellega on parimal juhul võimalik kvaliteeti hoida,“ rääkis Mihkel Härm.
Härmi sõnul oleks teine võimalus pöörata pilk üle lahe Soome poole ja teha nii nagu seal ehk seada eesmärgiks aasta, mil soovime kogu võrgu maakaablisse viia ja see ära teha. “See tähendab, et investeeringuteks on tarvis leida oluliselt rohkem raha nüüd ja kohe,” lisas Elektrilevi juhatuse esimees.
Kumma tee valime
„Kumma tee valime, selle otsuse peame tegema ühiskonnana ühiselt, kuid Elektrilevi seisukoht on selge – meie kohustus ja eesmärk on muuta elektrivõrk veelgi kindlamaks ja ilmastikule vastupidavaks. Küsimus on lihtsalt selles, kui kiiresti,“ ütles Mihkel Härm.
Elektrilevi arvutuste kohaselt peab 200 miljoni eurose investeeringusumma tagamiseks aastas võrgutasu tõusma igal aastal 2-3 protsenti. Mihkel Härm usub, et ühiskond on selleks valmis, kuna kokkuvõttes toob see kaasa tormikindlama ja stabiilsema elektrivõrgu, mis aitab meil rahulikuma südamega vastu astuda kliimamuutustest tulenevatele ja sagenevatele ilmastikunähtustele.
Elektrilevi viis läbi küsitluse, et saada aimu, kas klientide jaoks on olulisem varustuskindlus või hind. Vastajatest 49,7 protsenti eelistas soodsamat hinda, 50,3 protsenti kõrgemat varustuskindlust.
Eestis võeti ka ühena esimestest maailmas kasutusele 100 protsenti kaugloetavad elektriarvestid
Härmi sõnul on Elektrilevi juba täna väga palju ära teinud selle nimel, et tagada stabiilsem ja töökindlam elektrivõrk. “Võrreldes eelmise kümnendi algusega on rikete arv üle riigi vähenenud umbes kolm korda. Eestis võeti ka ühena esimestest maailmas kasutusele 100 protsenti kaugloetavad elektriarvestid ja digitaliseeriti võrgu andmed. Meie rikkekaart ja rikete SMS-teavitused olid maailmas ühed esimesed. Me kasutame tänapäevaseid lahendusi, kus rikkeid lahendavad brigaadid näevad reaalajas võrgu infot,“ selgitas Mihkel Härm.
Tänavu tähistatakse Eesti elektrivõrgu sajandat aastapäeva. Sel puhul toimub neljapäeval, 12. oktoobril konverents „Pinge 2023: sajand elektrivõrku”, mis keskendub tänapäeva väljakutsetele, varustuskindlusele, innovatsioonile ning tulevikuvisioonidele elektrienergia sektoris. Elektrilevi eestvedamisel korraldatav „Pinge 2023” toob kokku Eesti energeetikavaldkonna tipptegijad, poliitikud, arvamusliidrid ja võrguettevõtete koostööpartnerid ning suurkliendid.
KU päevatoimetaja