Foto: Urmas Saard / Külauudised
Täna toimub sotsiaalministeeriumis toidutööstuse, jaekaubanduse, teadlaste ja riigiasutuste koostööseminar, kus otsitakse ühiselt võimalusi toidus soola, suhkru ja küllastunud rasva vähendamiseks. Nende liigsel tarbimisel on oluline mõju mittenakkushaiguste ning ülekaalulisuse kasvule.
Täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmeil on 46% Eesti naistest ja 60% Eesti meestest ülekaalus või rasvunud.
„Igapäevane toit mõjutab otseselt meie tervist. Tasakaalustamata toitumine on seotud nii ülekaalu kui paljude krooniliste haiguste, näiteks südameveresoonkonna haiguste suurenenud riskiga. Aga toitumine mõjutab ka meie vaimset tervist ja vastupidi – vaimne tervis võib mõjutada seda, kuidas ja mida sööme,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. Minister lisas, et soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks toidus on vaja koostööd riigi, toidutööstuse, jaekaubanduse ja teadlaste vahel. „Mitmed ettevõtted on toidu koostise parandamise juba oma arenguplaanidesse sisse kirjutanud.”
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on Eesti toiduainetööstused teinud juba viimase 10 aasta jooksul märkimisväärseid muudatusi toodete koostises, et pakkuda tervislikumaid lahendusi Eesti elanike toidulauale. „Muudatusi saab teha aga järk-järgult, sest tarbijate maitsemeel vajab harjumist. Samas tuleb mõista, et soolal on lisaks maitsele ka tehnoloogiline funktsioon, mistõttu hakkab soolasisalduse vähendamine mõju avaldama toote säilivusajale. Tarbijad omakorda nõuavad üha pikemaid säilivusaegu. Samuti on suhkur oma erinevates vormides tahes tahtmata meie igapäevase toidulaua osa, mis annab toidule maitse ja on vajalik meie keharakkude energiaga varustamiseks. Ühtlasi ei maksa unustada, et meie poelettidel on rohkelt importtooteid, mis on lihtne alternatiiv tarbijale, kui kodumaisete toodete maitse ei rahulda. Seega on esmatähtis juhendada tarbijat tasakaalustatud toitumisvalikuid tegema ning unustada ei saa ka liikumise olulisust,“ ütles Sirje Potisepp.
Mullu valminud Eesti rahvastiku soolatarbimise uuringuga leiti, et mehed tarbivad soovituslikust kaks korda rohkem ja naised poolteist korda rohkem soola. Kusjuures olulisemateks soola allikateks toidulaual on liha- ning leivatooted, mille kõrgest soolasisaldusest ei pruugi tarbija isegi teadlik olla. Tervise Arengu Instituudi pakendipõhise toidukoostise uuringuga leiti, et enamikus toidugruppides on toodete soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete sisalduse varieeruvus suur, mis näitab, et ruumi reformuleerimiseks jagub.
„Rahvastiku toitumisharjumuste parandamise üheks tõenduspõhiseks meetmeks on töödeldud toidu koostise muutmine ehk reformuleerimine. Eelkõige peetakse silmas soola, lisatud suhkrute ja rasvade, sh transrasvhapete ja küllastunud rasvhapete vähendamist tööstuslikult toodetud toitudes,“ ütles Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonna juhataja Janne Lauk.
Teadusprojekti STOP (Science and Technology in childhood Obesity Policy) uuringust järeldub, et tarbijatel on valmisolek osta ja tarbida reformuleeritud tooteid ning eriti meelsasti ostetakse tooteid, milles on vähendatud soola kogust.
Koostööseminaril antakse ülevaade toidu reformuleerimise kava koostamisest, märgisüsteemidest toitumisalase teabe esitamiseks ja WHO väljatöötatud toitaineliste kriteeriumite mudelist lastele suunatud toiduturunduse reguleerimiseks. AS Salvest jagab kogemuslugu oma toodete koostise reformuleerimisest. Seminari juhib Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) funktsionaalsete toitude ja jookide arendussuuna juht Rain Kuldjärv.
KU päevatoimetaja