Fotogalerii
Võib öelda, et suvine kõndimine Pärnu jõe ja vallikraavi kallasradadel pakub pea igal sammul võimalust astuda mingit tüüpi ja erinevaid võimalusi pakkuvatele veesõidukitele.
Eelöeldut kinnitas eilne juhuslikku laadi jalutuskäik, mis kohati üllatas päris põnevaga ja ärgitas huvi järgmisel korral suvist Pärnut imetleda päris veepinnal liikumisega.
Ammusest vene ajast on veel ähmaselt meeles Pärnu jõge ületanud kaater, millega sõitmine ühelt kaldalt teisele maksis kolm kopikat. Meeles on ka Koidula nime kandnud kaater. Aga need vähesed ammused võimalused tuhmuvad mälus sedavõrd, kuidas nüüdsed uued võimalused meelitavad rahvast lõbusõitudele. Nendelt mõtetelt tabasin ennast siis, kui Jaansoni rajal sammudes märkasin kesklinna kaile lähenevat Pärnu Cruises laeva, mis alustas suvepealinnas reisijate teenindamist 2018. aastal.
19 meetrit pikal ja viie meetri laiusele MS Pärnule võib korraga peale lubada 85 huvireisijat. Sõiduga vahelduvaid vaateid linnale saab näha tekil istudes, aga on võimalik ka varjulisemalt istet võtta kohviku lauas. Täit kiirust, mis on 18 sõlme, jõel kunagi ei arendata. Pärnu Cruises juhatuse liige Asko Lääts ütleb, et sõidetakse kõige rohkem seitsme sõlmega, mis autode sõidukiiruse arvestuses oleks võrreldav umbes 14 kilomeetriga tunnis. Reisid ongi enamasti tunni pikkused, kui pole eritellimusega teisti kokku lepitud. Romantilised on päikeseloojangu väljumised. Reisiaeg on siis muidugi jooksvalt muutuv seoses päikese loojumise ajaga.
Aga Pärnu Cruises on oma laevastikku aegapidi suurendanud. Neljandat aastat seisab kesklinna silla ja ehitatava Vanasadama kvartali vahel paikneva madala kai ääres avatud katusega 25-kohaline katamaraan, mida on võimalik vajaduse korral katta vihma- ja tuulekindlakattega.
Viimati soetatud kaunis klassikaline puidust laev MS Kuha väljub Tallinna värava lähedalt vallikraavi lõpust. Laev on valminud 1963. aastal ja sõitnud varem piki paljusid Soome rannajooni.
Kuha mahutab kuni 40 reisijat. Vallikraavist väljumise järel ületab Pärnu jõe kõige laiema osa ja suundub mööda Sauga jõge Kalurikülani. Teekonnal sõidab laev nelja silla alt läbi.
Osav kapten suudab lahel sooritada 360 kraadiseid pöördeid, sukelduda lainete alla ning tuua iga sõitja näole ülemeeliku naeru
Kuid Pärnu Cruises pole linnas ainus lõbusõitude korraldaja. Vallikraavi Pärnu jõe poolse jalakäijate silla kõrval peatub Jetboat-X, mis alustas ekstreemseid elamusi pakkuvate sõitudega 9. juunil. Operaator Kristin Pärnik lausub huvisõite tutvustavas vestluses, et Pärnusse on tulnud kahtlematult midagi säärast, mille üle pärnakad võivad uhkust tunda. „Midagi, mida on väga vähestes riikides. Et inimesed ei läheks Eestist välismaale raha raiskama, et adrenaliini saada,” selgitab Kristin. Jutust saab selgeks, et sellist alust pole ei terves Baltikumis ega ka mitte kogu Skandinaavias. „Kiirkaater sõidutab igas vanuses inimesi: vanim on olnud 85-aastane ja noorim kahene,” jätkab põnevust süstiv Kristin. „Adrenaliini saavad kõik, kes seda soovivad ja just sellise nagu soovivad. Kaater on üks maailma turvalisemaid, mida juhivad kaks eriti proffessionaalset juhti, kellel selleks eri väljaõpe.”
Osav kapten suudab lahel sooritada 360 kraadiseid pöördeid, sukelduda lainete alla ning tuua iga sõitja näole ülemeeliku naeru. Kaatrisse mahub tosin hingelist ja sõit kestab pool tundi.
Küsin Asko Läätselt, et kas ta ei näe Jetboat-X tulekuga tõsist konkurenti, kes võtab neilt reisijaid vähemaks. „Ei, seda muret ei ole. Jetboat-X on mõeldud hoopis teisest klassist huvilistele,” vastab Lääts. Kaater väljub vähemalt kuue-seitsme inimesega. Vähema hulga reisijatega ei välju ka teised alused. Aga näib, et reisijatest puudust ei tunta.
Internetis otsingumootori abi kasutades ilmneb, et tegelikult leidub Pärnus veel sõitmise võimalusi rohkemgi. Nii näiteks asukohaga Pärnu Vallikääru talvesadamas pakutakse samuti lõbu- ja tellimussõite viiekohalise kaatriga jõel ja lahel.
Loodetavasti saab edaspidi uuesti ka kahemastilise puupurjeka Jenny Kruse pardal purjetada, kuigi see ajalooline alus vajus mullu 19. septembril Pärnu jões vee alla.
Urmas Saard
Samal teemal:
PÄRNU JÕEL JÄLJENDATI PÄÄSTEHARJUTUSEKS LAEVAÕNNETUST
