Fotogalerii
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Uus Tori sild on olnud küll nii jalakäijate kui sõidukite kasutuses juba möödunud aasta 28. novembrist, kuid päris valmimist ja pidulikku avamist pidi veel kaheksa kuud ootama.
Täna, tosinkond päeva enne silla pidulikku avamist käib veel hoogne tegevus sillal ja selle lähedal, aga 31. juuli õhtul kella seitsmeks palutakse kõiki huvilisi Torisse uue silla valmimist tähistama. Oodatud sündmusel mängib Kaitseliidu Pärnumaa Maleva orkester Saxon Kaido Kivi dirigeerimisel ja lausutakse tänusõnu.
Ohtlikus seisukorras olnud silla asemele ehitati uus ja senisest suurema kandevõimega sild, mis projekteeriti kohalikku miljöösse sobituvana. Betooni kulus ehituseks 1900 kantmeetrit. Uus sild on 140,6 meetrit pikk ja kogu laiuses 15,1 meetrit, millest sõidutee laiust 9 meetrit ja kõnniteede laiused mõlemal serval 2,5 meetrit. Eelmine, 1956. aastal valminud sild oli õige pisut lühem, 136 meetrit.
Vana sillaga võrreldes on suurendatud sillaavade suurust: nüüd on üks keskmine sammas vähem ja uus sild kolmeavaline – monteeritavate, muutuva kõrgusega terastaladega teras-betoon komposiitsild, millel betoonist pealisehitised. Samuti tagati uue silla ehitamisega normidele vastav kandevõime (2400 kilonjuutonit), suurenes sõidumugavus ja liiklusohutus.
Talastik ja pealisehitus olid sellises seisus, et tänapäevaseid koormuseid seal tagada ei olnud võimalik
Sillainsener Ervin Heina sõnul selgus põhjaliku analüüsi tulemusena, et lihtsalt remondiga enam vana silda korda ei saa. „Talastik ja pealisehitus olid sellises seisus, et tänapäevaseid koormuseid seal tagada ei olnud võimalik.“ Uus lahendus suhestub Heina sõnul kohaliku keskkonnaga igati hästi ning arvestab nii Tori kiriku ja vabadussamba kui ka kuulsate Tori koobaste ilmega. „Viimastest inspireerituna valisid arhitektid talastiku värvitooni, mis sai sarnaselt liivakarva kollane,“ selgitas Hein.
Transpordiameti lääne osakonna juhataja Hannes Vaidla kinnitab, et valminud sild tagab turvalise jõest ülepääsu aastakümneteks nii autodele, kergliiklejatele, põllumeestele kui tervele kogukonnale.
Silla projekteeris Aivar-Oskar Saar inseneribüroost OÜ Järelpinge. Töövõtja oli AS TREF Nord. Omanikujärelevalvet teostas AS Teede Tehnokeskus. Arhitektuurse lahenduse tegid Mari-Liis Vunder ja Rain Robert Randväli osaühingust Arpana Arhitects.
Silla kogumaksumuseks kujunes neli miljonit eurot.
Tori uue silla ehitusel ei jäänud lahenduste leidmisel ainsamaks teguriks ehituse maksumus ja funktsionaalsus vaid ka ilu
Tori valla kultuurikomisjoni esimees Mart Ruumet toob välja, et Tori alevik on vaatamisväärsus oma muinsuskaitseliste hoonete ning looduse poolest. „Sild ei pea olema vaid rajatis ühelt kaldalt teisele. On hea meel, et Tori uue silla ehitusel ei jäänud lahenduste leidmisel ainsamaks teguriks ehituse maksumus ja funktsionaalsus vaid ka ilu.“ Ta ütleb, et uus sild pigem täiendab Tori vaateid ja on eriliste lahenduste poolest ise vaatamisväärsus: „See pole lihtsalt tee osa. Sulandudes olemasolevasse arhitektuuri ja loodusvaatesse on sild osa Torist.“
Urmas Saard