LEPPIMATUS JÄLESTAVAID KURITEGUSID PÕLISTAVA JA ÜLISTAVA SÜMBOLIGA

Kiri Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele

Meie, allakirjutanud, esindades Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsi ja Pärnu-Jaagupi üliõpilasseltsi „Jakobiat“, pöördume teie poole Eesti avalikus ja poliitilises elus laia vastukaja leidva nn. punamonumentide teemal. Esitasime oma arvamuse ses küsimuses Pärnu-Jaagupis mullu 24. septembril, tähistades kohalikus surnuaias Vabadussamba esmaavamise sajandilist aastapäeva.

Kordame seda. Meie seisukoht on ühene, Punaarmee sõduritele pühendatud mälestussammas ei sobi meie kalmistule, riivates meie alevi ja osavalla inimeste õiglustunnet ja rüvetades poolesajandilise okupatsiooni ajal sadade küüditatud, piinatud, tapetud ja vangistatud inimeste mälestust.

Sel samal kalmistul asuvat kabelit kasutasid punaarmeelased vangimajana, mille juures mõrvati jaaguplasi. Sellesse surnuaeda on maetud 1941. aastal ja pärast 1944. aastat punaarmeelaste poolt surmatud jaaguplasi, sama kalmistu ees peatus 1949. aasta märtsis küüditajate autovoor laste, naiste, haigete ja vanuritega teekonnal Risti raudteejaama ning Siberisse. Lehtmetsa küla elanikud küüditati Siberisse ja nende küla sovhoseeriti. Alevis Männi teel on punaarmeelaste poolt hukatud tundmatu eesti sõdurpoisi haud. Samasugustest haudadest kaevati alevi läheduses Mõisaküla teeristis välja punaarmeelaste poolt teiste hukatud eesti sõdurite säilmeid. 1941. aastal põletasid punaarmeelased maha meie alevi Uduvere elamurajooni koos õigeusu kiriku, kodumajanduskooli ja Enge Põllumeeste Seltsi maja ning Georg Hanseni tööstushoonetega. Samade kuritegude rivvi kuuluvad Halinga vallamaja ja Helenurme ning Sõõrike küla talude ja koorejaama mahapõletamine.

Me ei andesta ega unusta punaarmeelaste kuritegusid, mida nad sooritasid meie kihelkonna teisteski paikades nagu Kergus ja Ares (neist viimane asub Tori vallas, aga Are pargis kunagi kõrgunud punamonument, kui see veel alles, ootab samuti oma eemaldamist). 1949. aastal hukkusid alevi lähedal Ertsma punkrilahingus Eesti metsavendlust juhtinud Relvastatud Võitluse Liidu staabi liikmed ja sinna varjunud naine lapsega.

Me mälestame pühalikult lähiajaloo pardiajajatest ja peninukkidest punaarmeelaste poolt Pööravere Suursoos elajalikult mõrvatud jaaguplast, endist Põltsamaa linnapead. See punaarmeelaste aegumatute inimsusevastaste kuritegude jada on lõputu, kusjuures osasid neist takistab kirjeldamast sündsustunne ja paber ei kannataks neid ka välja. Kirjeldatud roimadest jäänud haavad on ravimatud. Selle taustal on kohatu rääkida leppimisest seda kõike põlistava ja igavest tuld jäljendava punamonumendi olemasoluga meie avalikkus ruumis.

Me ei vastanda end surnute mälestuse ja hauarahu, vaid nende jälestavaid kuritegusid põlistava ja ülistava sümboliga, kusjuures punamonumendi teemal ei saa mööda minna kohaliku kogukonna arvamusest – mida kiiremini see sammas eemaldatakse, seda parem.

Mati Rosenstein, Pärnu-Jaagupi Muinsuskaitse Seltsi esimees

Aldo Kals, Pärnu-Jaagupi üliõpilasseltsi esindaja

Pärnu-Jaagupis, 19.02.2023

Toimetuse märkus: Riigikantselei punamonumentide töörühma hinnangul soovitatakse Pärnu-Jaagupi kalmistul asuv sõjahaua sammas säilitada, kuid hauatähisel olemasolev tekstiosa eemaldada ja asendada neutraalse tekstiga.