Fotogalerii
Tänane Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli külaline oli poliitik Enn Eesmaa, keda saatis tema poeg Allan Eesmaa. Kohtumisel kuulajatega hotell Strand Jurmala konverentsisaalis rääkis ta peamiselt oma raadiosaadetest „Olnud olevik”.
Juba enne kõnetooli astumist ulatas Enn Eesmaa ilma erilise pidulikkuseta suure kimbu tulpe väärikate ülikooli projektijuhi Mari Suurväli kätte. Tulbid leidsid koha esmalt poodiumile asetatud vaasis. Hiljem jagas Suurväli need koduteele asunud õnnelikele naistele, kes esimeste hulgas jagamise läheduses juhtusid olema.
Kõnetoolis seistes õnnitles viies Riigikogu koosseisus töötanud poliitik naisi tänase naistepäeva puhul ja lausus muuhulgas, et palju olulisem on sellel päeval lillede kinkimisest lugupidamise ja tähelepanu osutamine naistele igal ajahetkel. Samuti tänas ta neidki, kes valimispäeval kirjutasid valimissedelile tema kandidatuuri numbri. Olgugi, et ta otse valituks ei osutunud, pääseb poliitik ikkagi ka sedakorda Riigikogusse. Kuna Tallinna abilinnapea Vladimir Svet soovib jätkata kohalikus omavalitsuses, siis avaneb Enn Eesmaal võimalus minna Riigikogusse asendusliikmena.
Enn Eesmaa sõnul on hea, kui poliitikut nähakse lisaks poliitilistele väitlustele ka mõnes muus tegevuses. Tele- ja raadiomehena tuntud ajakirjanik ei rääkinud enda tutvustamisel, et 2000. aastal pälvis tookordne TV3 uudistetoimetaja, kes oli eesti televaatajate hulgas üks populaarsemaid saatejuhte juba seitsmekümnendatel, Eesti Ringhäälingute Liidu poolt väljaantava Kuldmikrofoni. Siis tunnustas liit teda preemiaga suur-sarja “Sajandi valgus ja varjud” ja eduka uudistesaadete juhtimise eest. Aga täna küsis tuntud raadiohääl, kui palju loengule tulnud väärikaid on kuulanud tema toimetatud Vikerraadio saatesarja „Olnud olevik”? Käe tõstsid päris paljud.
Neid, kes polnud veel seda saadet kuulanud, palus saatejuht ära tunda saatesarja algussignatuuri meloodia päritolu. Arvuti ja kõlariga tuli kõnepuldile lähemale Allan, et helind kostuks tugevamalt läbi mikrofoni ja saalivõimendi abil kõigi kuulajateni. Need olid tuttavad noodid biitlite (The Beatles) loost „Yesterday”.
Mullu kutsus saatejuht Enn Eesmaa tosinale kuulderännakule maade, merede ja aegade taha — sinna, mil minevik oli alles olevik ja tulevik kaugel ees. „Ajaloosaadetes on juttu kirjanikest, sportlastest, näitlejatest, heliloojatest, meelelahutajatest, poliitikutest ja teistest, kes inimkonnale juba aastasadu on huvi pakkunud,” selgitas ta saateid tutvustades.
Pikemalt peatus ta kuuldesarja “Olnud olevik” kuuendal saatel, milles jutustas Norra suurmehest, kelle sünnist möödus läinud aasta 16. juulil 150 aastat. Roald Amundseni peetakse esimeseks inimeseks, kes vallutas nii põhja- kui lõunapooluse. Teadlane pühendas oma elu teadusele ning andis oma elu kolleeg Umberto Nobile ekspeditsiooni jäävangistusest päästmisel. Nii see saade kui ka kõik teisedki on järelkuulatavad.
Lisaks eetris olnud saadete põgusale tutvustusele rääkis ta ka kavandatud käesoleva aasta saadetest. Aleksander Suure surmast möödub tänavu 2300 aastat, mis väärib Makedoonia Aleksandrile pühendatud eraldi saadet. Luuletaja, näitekirjaniku ja tõlkija Artur Alliksaare (kuni 17. juuni 1936 Artur Alnek) sünnist möödub 15. aprill 100 aastat.
Veelkord sammus Allan sülearvuti ja kõlariga isale appi ning kuulajad pidid ära arvama laulu „Oma laulu ei leia ma üles” viisi autori nime. Muidugi väärisid väärikad pärnakad õige vastuse eest kahte punkti. Juba 10. märtsil täitub sada aastat Valter Ojakääru sünnist Pärnus.
Ka eelseisvale suvele on Enn Eesmaa kavandanud tosin saadet kuuldesarjas “Olnud olevik”.
Kuulajad kasutasid võimalust mitmesuguste küsimuste esitamiseks. Isabella Maripuu meenutas Enn Eesmaa mälumängudes osalemist ja küsis raadiomehe mälu kohta. Vastusest ja eelnevalt kuuldud soravast jutust ei jäänud vähimatki kahtlust, et tänase külalise mälu on jätkuvalt suurepärases vormis ja teda on kahtlematult nauditav kuulata ka edaspidi.
Kärt Saard & Urmas Saard