Graafilise kujundi autor Ave Teeääre
Terviseameti andmetel on viimase paari kuu jooksul tõusnud nakatumine A-hepatiidi viirusesse (HAV). Tegemist on nakkushaigusega, mis tavapäraselt Eestis ei levi ja mida tuuakse üldjuhul sisse välisriikidest.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõuniku Irina Dontšenko sõnul registreeriti A-viirushepatiidi haigusjuhte eelmisel aastal kokku 18 inimesel, neist enamik aasta viimase kahe kuu jooksul. „Sel aastal on esimeste nädalate jooksul kinnitatud üheksa haigusjuhtu, mis on tavapärasest haigestumisest pisut kõrgem,“ lisas Dontšenko. Võrdluseks, 2021. aastal registreeriti HAV juhte kokku seitse ja 2020. aastal 30 haigusjuhtu. „Viimane suurem HAV puhang Eestis oli 2011-2012, milles haigestus Eestis kokku 186 inimest, neist 83% registreeriti Viljandimaal,“ lisas ta.
A-viirushepatiit levib peamiselt Kesk-Aasias ja Vahemere riikides. Viimase kahe kuu nakatumisi on võimalik seostada välisreisimisega kolmel korral.
A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab väga nakkav A-hepatiidi viirus. Viirus paljuneb maksarakkudes ja kahjustab maksafunktsiooni. Inimene võib A-hepatiidi saada saastunud toidu ja veega või otsekontaktist nakatunud inimesega (vere või väljaheidete ristsaastumise teel, seksuaalsete kontaktide teel). Kergete juhtude korral ei vaja inimene ravi.
Kõige iseloomulikum sümptom on kollatõbi ehk naha, limaskestade ning silmavalgete kollasus
A-viirushepatiidi korral tekivad sümptomid üldjuhul alles kahe nädala kuni kuu aja pärast. Kõige iseloomulikum sümptom on kollatõbi ehk naha, limaskestade ning silmavalgete kollasus. Lisaks võib sümptomitena esineda tume uriin, hele väljaheide, nõrkus iiveldus, palavik. Haiguskahtluse korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga või pöörduda nakkuskliiniku poole.
A-viirushepatiidi vastu on tõhusam ennetusmeede vaktsiin, mis ei kuulu Eesti immuniseerimiskavasse ja on tasuline. „A-viirushepatiidi vastast vaktsiini tegemist tasub kaaluda eeskätt inimestel, kes reisivad regulaarselt või külastavad eksootilisi riike,“ selgitas Dontšenko ja lisas, et juba haigestunud inimesi ei vaktsineerita. „Lähikontaktseid vaktsineeritakse haigestumise vältimiseks, ka sellisel juhul on vaktsiin tasuline. Lähikontaktsed on eelkõige pereliikmed; lasteaia-, kooli- ja töökaaslased vastavalt riskianalüüsile,“ selgitas ta.
A-viirushepatiidi ennetusmeetmed:
→ Nakatumise vältimiseks tasub kaaluda vaktsineerimist;
→ Haigestumist saab ennetada hoolsa kätehügieeni reeglite jälgimisega;
→ Toiduvalmistamisel tuleb toiduaineid korralikult pesta ja kuumtöödelda;
→ Reisimisel tuleb tähelepanu pöörata ohutu toidu ja jookide tarbimisele (vältida jääkuubikute kasutamist jookides).
KU päevatoimetaja