VEERAND TUNDI JUTUAJAMIST PÄRNU JÕULUKÜLA KORRALDAJAGA

Fotogalerii

Pärnu jõuluturul luuakse meeleolu. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavu sügisel “Raeküla hea kodanik 2022” austava nimetuse pälvinud turundus- ja kultuuritöötaja Kristi Raidla on juba neljandat aastat vedamas järjest enamat tuntust koguvat Pärnu jõuluküla ja jõuluturgu.

Kristi selgitab, et Jõuluturg on ellukutsutud Pärnu linnavalitsuse poolt ning linn toetab sündmust märkimisväärse summaga. „Igal aastal toimub konkurss, kuhu kõik soovijad saavad esitada oma nägemuse jõuluturust ja meil on õnnestunud neljal aastal seda konkurssi võita,” räägib Kristi, kes on MTÜ Pärnu Mündikoda juhatuse liige. Turundajale omase voolava jutu ja lihtsa arusaadavusega räägib ta sellest, mis kahel nädalalõpu päeval Pärnu Iseseisvuse väljakul avatud Jõuluturu külastajale muidu teadmata jääks. „Me oleme igal aastal mõelnud jõuluküla ja -turu teema valikule. Kui näiteks eelmisel aastal kutsusid Pärnu jõuluturule Pärnust pärit muusikud, siis käesoleval aastal oleme kultuuriprogrammi pühendanud Prantsuse teemale. Esinejad esitavad prantsusepärast muusikat ja meie galerii kohvikus pakutakse prantsusepäraseid toite.” Etteruttavalt poetab ta saladuse, et neil on ka järgmiseks aastaks juba teema ja mõtted olemas. Seda muidugi juhuks, kui osutuvad konkursil jälle väljavalituks.

Nii on Kristi sõnul turg väga kindlates kätes

„Jõuluturu kontseptsiooni panen reeglina kokku mina, aga ilmselgelt ei jõua ma seda kõike üksinda korraldada.” räägib Kristi. „Meil on päris suur meeskond, kokku ca 15 inimest. Turgu korraldab Aet Parve, kes on väga pikaajalise kogemusega. Ta on teinud koordineerinud aastaid Hansapäevade ja Augustiunetuse turgu, seega turg väga kindlates kätes.

„Meil on oma disainer Jüri Grinko, kes valmistab kõik reklaammaterjalid ja videoklipid. Reimo Ruubel teeb droonivõtteid. Reeglina kaasame korraldusprotsessi Pärnu oma inimesi. Paljud neist ei ole igapäevaselt sellise valdkonnaga seotud.” Jõulukülas tegutseb suur hulk vabatahtlikke. Need kümmekond rõõmuga kaasa löövat päkapikku tunneb ära punaste viltmütside järgi. „Nad on erinevas vanuses. Üks 18-aastane, teine viiekümnene jne. Neid ei pea otsima. Tulevad ja pakuvad endid vabatahtlikena appi ilma kutsumata. Töötavad väga erinevatel elualadelt. Meil on lasteaia õpetajad, ilutehnik, administraator, sekretär, kaks kooliõpilast, müija, kaks panga töötajat, ettevõtte juht.”

Pärnu jõuluturul. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Iseenda kohta ütleb Kristi, et on hariduse omandanud turismis, spetsialiseerunud andragoogika valdkonnas, aga kuidagi on elu teda suunanud kultuuri ja turunduse juurde. Igapäevaselt töötab ta Pärnu linnaorkestri juures turundusjuhina ja nädalavahetustel ning puhkeaegadel mõtleb välja teisi kultuuriüritusi. „Ma olen kultuurikorraldusega tegelenud peaaegu 15 aastat.”

Jõuluküla abilised abistavad ja suunavad inimesi, mängivad lastega, hoiavad mõnusalt tuju üleval. „Varasemalt on olnud jõuluvana telgid, kus on toimetatud, palli mängitud, piparkooke valmistatud. Aga sellel aastal jätsime lume hirmus tegemata.”

Sotsiaalmeedia poolt korraldab äsja kooli lõpetanud Joanna Elisabeth Viik. „Sotsiaalmeedias on Jõuluturu sündmuse jälgitavus suur – ca viis tuhat jälgijat – oleme selle tulemusega väga rahul. Kauplejate tagasiside läbi aastate on olnud väga positiivne. Käibed meie turul on väga head. Tullakse siia heal meelel, sest osalustasu on üks Eesti madalamaid, samas teenistus väga hea.”

Kui üle-eelmisel aastal saime Jõulukülas tunda lausa paduvihma sahmakat, siis sellel korral saame tunda rõõmu ja muret lumerohkusest

Sellel aastal on rekordarv kauplejaid – 50. „Eelmisel ja üle-eelmisel aastal hoidsime seda piiri kolmekümnel. Telgid olid Covidi leviku tõttu võimalikult hajutatud. 2020. aastal piirdusime ainult turuga ja kultuuriprogramm jäi ära. Sellel aastal on programm liigagi täis. Ostlemiseks napib aega.”

Kristi teab kinnitada, et ollakse kauplejate poolt heas nimekirjas, mis tingib kauplemisala laiendamist. „Linna poolt tuli samuti mõte, et võimaluse korral pikendada kauplejate rivi piki Rüütli tänavat kaugemale. Tänavu jäi palju kauplejaid välja. Lihtsalt ei mahtunud rohkem.“

Kuna linna panusest üksinda jääb väheseks, siis on kirjutanud projektitaotlusi kultuurkapitalile ja kohalikule omaalgatuse programmile. Toetajaid on teisigi. Toetab Liivi Lahe Kalanduskogu. Kaubamajakas laenab jõulukaunistuseid. Selver aitab reklaamiga, lisaks aitavad täita jõuluvana kommikotti. Neeva Aed on varasemalt toonud pottides kuused. Sellel aastal aitavad transpordiga. „Projekti on rahastatud ka kohaliku omaalgatuse programmist, mis on meile väga suur abi, et tagada nii esinejatele, kui ka pealtavaatajatele mugav ja turvaline kultuuriala lavalahendused.

Kindlasti tahan tänada Pärnu haldusteenuseid operatiivse tegutsemise eest. Lausa kolmel päeval pidid töömehed otsast peale lume koristusega alustama. See sahkade ja kallurite koreograafia Iseseisvuse väljaku kitsastes oludes oli nii põnev jälgida. Haarasin ka ise labida. Kõik toimus nagu ideaalselt lavastatud muusikalis 😊. Kui üle-eelmisel aastal saime Jõulukülas tunda lausa paduvihma sahmakat, siis sellel korral saame tunda rõõmu ja muret lumerohkusest,” võrdleb Kristi erinevate aastate ilmaolusid.

Urmas Saard

Samal teemal:

PÄRNU JÕULUKÜLA