Fotogalerii
Eelmisel nädalal tegi Häädemeeste koduloolane Henn Saar pika sõidu Pärnu lahe vastaspoolele, et oma silmaga näha harrastuskunstnik Konstantin Mülleri suuremõõtmelist maali viiekümnendate aastate kolhoosi lehmakarjast Lindi küla heinamaal. Mõõtmetega 202 X 93 cm maali parempoolses allnurgas on kunstniku signeering koos dateeringuga „59”.
Uuele elule päästetud ja vähest parandust vajav maal on leidnud kindla asukoha omaaegse Woldenhofi mõisa südamesse 95 aastat tagasi ehitatud koolihoones, kus nüüd asub kogukonna keskus, mille tegevust korraldab maja perenaine Anneli Koppel. Tema teadis rääkida, et maal leiti vanal „heal” nõukogude ajal Audruranna klubi juures asuva kuuri alt prahi seest. „Ajal, kui oli meie viimane kultuurimaja juhataja Pille Vainonen,” täpsustas Koppel, kes siiski päris õiget leiuaastat ei teadnud nimetada. Aga ta arvas, et võibolla mäletab paremini siinse endise kooli direktor Linda Mulk. „Vana kultuurimaja lammutamisele minekul tõi Vainonen selle maali siia tühjalt seisnud majja peitu. Sest tollel ajal oli huvilisi, kes oleksid tahtnud seda ära erastada. Kuid tema tõi maali ruttu siia ja nii see siia jäigi,” rääkis Koppel.
Veel märkis perenaine, et Konstantin maalis tolle pildi ajal, kui nõuti kolhoosi ja sovhoosi keskustele heategevuslikus korras loodud suuri maale. „Tema oli parajasti siin Kabristes puhkusel ja siis ta maaliski seda Audruranna karjafarmi. Pildil on puhas Eesti tõukari. Ja see maja on ka praegu alles.”
Pisut teisiti räägivad Tiiu Sommer ja Henn Saar. „Mul on kahtlus, kas Müller ikka oli puhkusel. Ta oli pigem selline mees, kes käis perest peresse ja maalis. Nii tegi ta seda vähemalt Tahkurannas ja öömaja eest maalis perele pildi,” selgitas Sommer. Tema sõnu kinnitas ka Saar, kes on olnud viimastel aastatel pidevas suhtluses Konstantini tütardega – Zoja ja Tamaraga.
Koppel ütles, et kaua aega peeti maali autoriks tundmatut kunstnikku, kellest ei teatud midagi. Sellepärast kinkis Henn Saar Lindi kogukonna majale Konstantin Mülleri raamitud foto.
Tiiu Sommer peab tõenäoliseks, et maali tellijaks oli Audruranna kolhoosi esimees Feliks Aas. „Minu vanaema oli tollel ajal hästi pikalt samas karjalaudas lüpsja ja minu ema oli farmi juhataja. Ema läks tööle 16-aastaselt. Mina sündisin, kui ema oli kahekümnene. Ei mäleta, kui kaua ema seal töötas, aga oli samuti hästi pikalt. Mina lõpetasin siinsamas majas Lindi kooli ja läksin edasi Pärnu Lydia Koidula nimelisse II Keskkooli,” meenutas Sommer. „Ausalt öeldes kõik need mõtted pahvatasid alles nüüd seda maali vaadates. Taamal on Vaino talu hästi näha. Meie maad sellelt maalilt näha pole. Need jäävad teisele poole.”
Maali vaatamisel tekkis soov minna seda asukohta loodusesse vaatama. Endisest on alles pildil nähtavad hooned mõnede väiksemate juurdeehitustega. Farmi esine on suurel pinnal kõrgest umbrohust piiratud. Farmi otsaseina ja silotorni poolset osa varjab võserik.
Koduloolane Henn Saar on erilise hoolega neljal-viiel viimasel aastal pühendunud Häädemeestel oma koduvalla harrastuskunstniku elu ja loomingu uurimisele. Mullu juunis avati Häädemeeste raamatukogus vähetuntud harrastuskunstniku Konstantin Mülleri tutvustamiseks esimene maalinäitus. Tänavu mais avati harrastuskunstniku 115. sünniaastapäeval järgmine ja uuendatud väljapanekuga näitus Pärnu muuseumis.
Konstantin Müller sündis 12.05.1907 Tsaari-Venemaal ja suri 03.09.1984 Pärnus. Ta on maetud Uulu kalmistule.
Urmas Saard
Samal teemal:
