Täna avati Keilas päikesepaneelidel töötav toiduringluskapp, mis teostus koostöös kogukonna, linnavalitsuse ja kohalike ettevõtjatega.
Keila Ringmajanduse Seltsi eestvedaja ja toidukapi initsiaatori Heldena Lindvere sõnul on nende kavatsuseks eelkõige ülejääv toidukraam suunata inimesteni, kes seda tarbivad. Ta avaldas lootust, et toidukapp saab kogukonnale omaseks ja algatusega liituvad linna toidukäitlejad.
Toiduringluskapp annab Keila elanikele ja toidukäitlejatele kiire ning mugava võimaluse toidu jagamiseks. Jahekappi saab panna ringlema toiduaineid, mis vajavad säilimiseks eritemperatuuri. Energia säästmiseks kasutab jahekapp päikeselistel ilmadel taastuvenergiat. Teave kappi toodud toiduainete kohta postitatakse sotsiaalmeedia gruppi “Keila toiduringlus”. Kapi puhtuse ja kasutamise reeglitele vastavuse eest kannavad hoolt seltsi vabatahtlikud.
Keila abilinnapea Maret Lepiksaar märkis, et linna otsus ettevõtmist toetada sündis kiirelt.
Toiduringluskapi ehitusele panid õla alla kohalikku elu edendavad ettevõtted Glamox, ENSTO, Alexela, Sunly City ja Keila linnavalitsus. Toidukapp asub Keilas, Haapsalu mnt 10, Keila Baptistikoguduse kõrval.
Kapi valmistas SolNavitas ja paigaldas Lääne-Harju kogukondlik algatus Roheline Vald. Päikesepaneelidega toiduringluskapid asuvad veel Laulasmaal, Paldiskis, Vasalemmas ning Raplas.
2021. aastal Keskkonnaministeeriumi tellitud toidukao uuringust selgus, et Eestis tekib aastas 167 000 tonni toidujäätmeid, millest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni moodustab riknenud toit. Tarneahelas raisatud toidu koguväärtus on Eestis hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Eesmärgiks on käesoleva kümnendi lõpuks jaekaubanduse ja tarbijate tekitatud toidujäätmete vähendamine poole võrra elaniku kohta.
KU päevatoimetaja