On väheteatud fakt, et Jäälahingus osalesid paljud otepäälased. Tartu Ülikooli õppejõud, arheoloog Ain Mäesalu räägib Otepää elanike rollist 1242 aasta sündmustes, Otepää vallavanem Jaanus Barkala teeb ohvitserina vaate ajaloole ja ühiselt vaadatakse 1938. aasta mängufilmi “Aleksander Nevski” koos Ain Mäesalu selgitustega.
Jäälahingut meenutav ajaloopäev peetakse 5. aprillil algusega kell 12.00 Otepää kultuurimajas. Ürituse korraldab MTÜ Otepää Linnamäe Ajaloo Seltsi koostöös Otepää Vallavalitsusega Ajaloopäev on kõigile tasuta, vajalik eelregistreerimine e-posti teel: otepaaselts@gmail.com
KU päevaoimetaja
Ain Mäesalu repliik: Jäälahing ja Otepää
põgenevate saksa rüütlite läbi jää vajumist pole tegelikult kunagi aset leidnud, sest kõige vanemas Novgorodi esimese kroonika Jäälahingu kirjelduses see episood puudub
5.aprillil 1242. aastal Peipsi järvel toimunud Jäälahingut on vene ajaloolased kujutanud maailmaajaloolise tähtsusega sündmusena. Vene vägede võit selles lahingus olevat andnud lõpliku hoobi lääne ristisõdijate ja rooma paavsti poolt organiseeritud katsetele alistada vene alasid. Osa vene ajaloolasi on pakkunud, et tegemist oli hiiglasuure lahinguga, sest ristisõdijate poolel olevat osalenud 10–12 000 meest, kellele astus vastu 15–17 000 vene sõdalast. Erilise kuulsuse on vene ajalookirjanduses saavutanud Jäälahingus vene vägesid juhtinud vürst Aleksander Nevski, kelle väga kaval plaan olevat viinud hiilgava võiduni. Jäälahingust ja selles vene vägesid võidule viinud vürst Aleksandrist on ajaloolisi allikaid säilinud suhteliselt vähe. Erinevates Vene leetopissides ehk kroonikates piirduvad kirjeldused paarist lausest paari lõiguni. Lisaks on olemas veel vürst Aleksandri kui pühaku elulugu, aga see koostati aastakümneid peale Aleksandri surma ja sisaldab kohati selgeid fantaasiaelemente. Näiteks kirjeldab üks Jäälahingu pealtnägija taevas olnud inglite väesalka venelaste poolel võitlemas. Teatud andmeid Jäälahingust pakuvad lisaks mõned läänepoolsed allikad, esmajoones Liivimaa vanem riimkroonika, mis kirjutati kokku 1290. aasta paiku. Jäälahingust ja vürst Aleksandrist on Venemaal kirjutatud sadu artikleid ja raamatuid, aga paraku on neis ajalooallikatest võetud fakte sageli üsna meelevaldselt tõlgendatud. Kõige suuremat mõju on avaldanud kuulsa režissööri Sergei Eisensteini 1938. aastal valminud mängufilm „Aleksander Nevski“, mida on mõningad filmiajaloo asjatundjad lugenud isegi 100 parima filmi hulka maailmas. Vahel on isegi ajaloolased kasutanud selles filmis kujutatut ajalooliste faktidena. Näiteks põgenevate saksa rüütlite läbi jää vajumist pole tegelikult kunagi aset leidnud, sest kõige vanemas Novgorodi I kroonika Jäälahingu kirjelduses see episood puudub. Vastav lugu lisati alles 15. sajandil ümberkirjutatud leetopissidesse juurde. Hoolimata sellest on allveearheoloogid teinud Peipsi järves mitmel korral uurimistöid rüütlite otsimiseks. Vürst Aleksandrit pole vene rahvas tema eluajal küll kunagi Nevskiks nimetanud. See hüüdnimi lisati talle leetopissidesse alles 15. sajandil. On huvitav märkida, et Novgorodi I kroonika ühes ärakirjas kasutatakse näiteks 1246. aastal, kui Aleksander Kuldhordi khaan Batule külla läks, tema kohta ka hüüdnime “vürst Aleksander Hirmus”. Aleksander tegi pikka aega koostööd Kuldhordiga ja mõningate ajaloolaste arvates võis ta isegi Jäälahingus kasutada mongolitest abivägesid.