Fotogalerii
Tänasel märtsiküüditamise päeval toimus Pärnu Leinapargis traditsiooniline kogunemine, mis tõi kokku arvatavalt sadakond inimest. Üritust korraldas Pärnumaa Memento ja päeva juhatas sama ühenduse juhatuse liige Isabell Maripuu, kes kõneles pikemalt neljakümnendate aastate õuduste sarnasusest hetkel Euroopas toimuva sõjaga.
1949. aasta märtsiküüditamise käigus viidi vägivaldselt Eestist külmale maale üle 20 000 inimese, kelle hulgas oli palju lapsi, vanureid ja pereemasid. Neil päevil on venelased küüditamas Ukraina Mariupoli linna kodanikke.
Mälestuskivi juurde rivistusid Pärnu noorkotkad Eesti lipu seltsi leinalippudega ja nendega samas reas seisid relvastatult auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva mehed. Mälestustalitus algas Eesti ja Ukraina hümnide esitusega. Ühiselt tõusti minutiliseks leinaseisakuks, et olla mõtetes venelaste poolt Ukraina pinnal vallapäästetud sõjas kannatava rahvaga, langenud kodumaa kaitsjate ja hukkunud tsiviilelanikkonnaga.
ukraina rahvas pole fašistid, vaid inimesed, kes lihtsalt armastavad oma maad ja tahavad sellel maal rahus elada
Esimesena paluti sõna võtta Pärnu Eliisabeti koguduse praostil Tõnu Taremaal. Ta osundas kristlaskonna ühisele palvele, millel on oluline mõjujõud. Taremaa sõnul palvetavad viimasel ajal Eestimaa kristlased igal päeval kell 15.00 ühe minuti, et Ukraina sõjale saabuks lahendus. Samuti viitas Taremaa Vatikani püüdlustele. „Tänasel 25. märtsi Neitsi Maarja kuulutamise suurpühal pühitseb Paavst Franciscus kell 18 Vatikanis Ukraina ja Venemaa Neitsi Maarja Pärispatuta Südamele. Püha Isa kutsub üle ilmamaa piiskoppe, preestreid ja kõiki inimesi ühinema kogu oma hinge ja palvega sellele pühitsusele,” selgitas Pärnu praost.
Isabell Maripuu ütles, et tal on piinlik ja häbi Euroopa pärast. “Zelenski hüüab appi, Putin rõõmustab, et temaga räägitakse. Kas venelane julgeks tulistada, kui Guterres (ÜRO peasekretär) oleks Mariupolis ning tahaks naisi ja lapsi välja tuua,” küsis ta.
Pärnu kunstide kooli solist Karmel Käär laulis ilma saateta Lydia Koidula ja Rein Rannapi „Eesti muld ja eesti süda”. Helikandjalt kuulis mälestuspäevale kogunenud rahvas ukraina tütarlapse loetud luulet, millega ta pöördus vene sõjardite poole. Muu hulgas lausus ta, et ukraina rahvas pole fašistid, vaid inimesed, kes lihtsalt armastavad oma maad ja tahavad sellel maal rahus elada.
Mälestuskivi ette asetasid pärja ja läitsid küünla Pärnu linnavalitsuse, EKRE, sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Memento esindajad.
Urmas Saard
Samal teemal:
LEINAPARGIS MÄLESTATAKSE MÄRTSIKÜÜDITAMISE OHVREID JA OLLAKSE MÕTETES UKRAINAGA
