Apteekri nõuanne
Unehäired on kujunemas aina levinumaks probleemiks, millel on otsene mõju meie tervisele ja elukvaliteedile. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova selgitab, mida teha uneprobleemide leevendamiseks ja ennetamiseks ning millist abi leiab apteegist.
Tihtipeale on unehäired seotud mõne muu terviseprobleemiga – näiteks stress, depressioon, ärevus, psüühikahäired, allergia, nohu, sage öine urineerimine, krooniline valu, norskamine, kasvajad või hormonaalsed muutused naistel ülemineku perioodil. Unekvaliteeti mõjutavad ka eluviisiga seotud tegurid nagu valed toitumisharjumused, vähene füüsiline aktiivsus, unehügieeni puudumine, vahetustega töö ning ajavööndid reisimisel. Samuti võivad uneprobleeme tekitada stimulaatorite, nagu kofeiini, alkoholi ja energiajookide liigtarvitamine ning rahustite, uinutite ja muude ravimite tarbimine.
Esmatähtis on korrektne unehügieen
Uneprobleemide leevendamisel ja ennetamisel on esmane korrektne unehügieen. Alustama peab ebatervislike harjumuste muutmisest ning päevase režiimi ja unehügieeni reeglite järgimisest. Tõsta tuleks ka regulaarset füüsilist aktiivsust – see pikendab une kestust ja kvaliteeti, suurendab serotoniini tootmist ajus ning vähendab kortisooli ehk stressihormooni taset.
Pimedas hakkab keha ise melatoniini tootma, mis tekitab unisuse – seetõttu on une edendamiseks soovitatav soetada magamistuppa pimendavad kardinad.
Üks parimaid viise une parandamiseks on viibida päeva jooksul rohkem valguse käes ning õhtupoole lülitada tuled välja või need summutada. Valgus mõjutab inimese keha sisemist kella, mis reguleerib und ja ärkvelolekut. Valguse käes peatub melatoniini süntees ja inimene tunneb end erksana. Pimedas hakkab keha ise melatoniini tootma, mis tekitab unisuse – seetõttu on une edendamiseks soovitatav soetada magamistuppa pimendavad kardinad.
Samuti tuleks iga päev minna samal ajal magama, et tekitada kindel unerežiim. Magamistoa temperatuur peaks olema 18-20 kraadi. Magamisel inimese keha temperatuur füsioloogiliselt langeb – jahe, kuid mitte liialt külm ruum aitab terve öö rahulikult magada ning kehatemperatuuri ühtlasena hoida.
Abi on ka psühhoteraapiast
Kui uneprobleemid on tekitatud stressist, siis võib abi leida ka psühhoteraapiast. Stressiga toimetulekuks sobib kognitiivne teraapia, mille käigus õpivad inimesed ülemäärast stressi põhjustavaid hoiakuid korrigeerima ning käitumisteraapia, kus õpetatakse erinevaid lõõgastustehnikaid.
Kindlasti tuleb ühendust võtta oma raviarstiga, kui mõne haiguse ilmnemisel on kannatada saanud ka unekvaliteet – sellisel juhul peab haigust ravima või kroonilise haiguse kontrolli alla saama. Kui unehäired kestavad mitu nädalat, enesetunne aina halveneb ning lihtsamad meetmed ei anna soovitud tulemust, siis tuleks pöörduda arsti juurde, et selgitada välja unetuse põhjused ning vajadusel alustada retseptiga unerohu tarvitamist.
Millist abi saab apteegist?
Stressirohketel perioodidel leiab uneprobleemidele leevendust ka apteegist – abiks on eelkõige B-grupi vitamiinide komplekspreparaadid, magneesium, glütsiin, melatoniin ning erinevad rahustava toimega taimsed preparaadid.
B-grupi vitamiinid vähendavad stressiga kaasnevat väsimust ja kurnatust, parandavad meeleolu ning aitavad säilitada närvirakkude omavahelist suhtlust, mille läbi paraneb mälu, keskendumisvõime. Samuti aitavad B-grupi vitamiinid kaasa ka aju, närvi-, hormonaal- ja immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.
Magneesium osaleb närvi süsteemi ja aju regulatsioonis, aitab võidelda depressiooni ja ärevusega ning on sobilik ka unetuse korral. Magneesium on saadaval suukaudselt manustatavates graanulites, kapslites ja tablettides. Olemas ka pakendatud soolad, õlid ja geelid. Magneesiumisoola lisamine sooja vanni annab lõõgastuvat ja rahustavat toimet. Väga head on magneesiumi sisaldusega õlid ja geelid, mille saab niiskele nahale pärast duši masseerides peale kanda.
Glütsiin normaliseerib närvisüsteemi talitlust, vähendab pinget ja tõstab vaimset töövõimet. Tänu oma aju rahustavale toimele võib glütsiin soodustada uinumist ja parandada une kvaliteeti ning vähendada väsimust ka päevasel ajal.
Rahustavad taimsed ekstraktid – näiteks kannatuslill, veiste-südamerohi, humalakäbi, palderjan, meliss ja viirpuu ekstrakt – aitavad vaimselt lõõgastuda, rahuneda ja tagavad tervisliku une. Väga hea rahustava toimega on ka lavendli eeterlik õli.
Melatoniin on peamine unehormoon, mida sünteesitakse meie kehas ning mis annab ajule signaali, et nüüd on aeg lõõgastuda ja magama minna. Melatoniini preparaadid lühendavad uinumiseks kuluvat aega ning parandavad une kvaliteeti. Melatoniin on kasulik reisimisel ja uue ajavööndiga kohanemisel, kuna see aitab keha ööpäevarütmi normaliseerida ning leevendada ajavööndivahetuse väsimusega seotud kaebusi.