Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi Pärnu randade uuring näitas, et Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla randade lühiajaline suplusvee fekaalreostus pärineb rannaniitudelt, mida hooldavad kariloomad ja mis on olulised pesitsuspaigad merelindudele.
Erinevalt teistest Pärnu randadest on Keskranna suplusvee kvaliteet olnud väga hea. Keskrannas käib enamik Pärnu külastajad, linnaosade randu kasutavad peamiselt kohalikud.
Mereinstituudi teadlased analüüsisid 24 läinud suvel Keskrannast võetud proovi ega leidnud neis soole enterokokkide ja kolibakterite normide ületamist. Proovipunktid asusid Kuuse tänava pikenduse ja endise mudaravila (praeguse Hedon Spa & Hoteli) lähedal. Ka Terviseameti andmetel ei ületanud piirnorme ükski 2021. aastal Keskrannast võetud proov, aastatel 2018-2020 oli neid igal suvel üks ja peamiselt ületati norme augustis.
Kõige mustem on suplusvesi olnud lõuna- ja läänekaarte tuultele avatud Raeküla rannas, Vana-Pärnu ja Mai ranna puhul on sõltuvalt tuule suunast oluliseks lainetakistuseks Pärnu muul.
Mai rannast analüüsisid mereinstituudi teadlased 21 proovi, enerokokkide sisaldus ületas piirväärtust kolmel korral. Kõige enam sisaldas enterokokke 17. augusti proov, mis langeb ajaliselt kokku lõunakaarte tuultest tingitud Pärnu veetaseme tõusuga perioodil 14-19. augustini. Samuti täheldati veetaseme tõusu enne 1. juuni norme ületanud proovi. Väga madalat enterokokkide sisaldust või nende puudumist märgati kümnes proovis. Kolibakterite normi ükski Mai ranna proov ei ületanud.
Vana-Pärnu rannast analüüsiti 36 proovi, millest üks ületas enterokokkide (11. augustil) ja kaks kolibakterite (10. ja 11. augustil) piirnorme. Teadlased täheldasid, et 10. ja 11. augustil oli Pärnus tugevaid vihmahooge.
Kõige mustem on suplusvesi olnud lõuna- ja läänekaarte tuultele avatud Raeküla rannas, Vana-Pärnu ja Mai ranna puhul on sõltuvalt tuule suunast oluliseks lainetakistuseks Pärnu muul. Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla randadele on iseloomulik kitsas liivariba ja väike kalle, merevesi jõuab rannaniidule juba suhteliselt vähese veetaseme tõusu järel.
Raeküla rannast analüüsiti 36 proovi. Enterokokkide piirväärtust ületati neljal (13. ja 28. juulil ning 3. ja 10. augustil), kolibakterite normi ühel (28. juulil) korral. Teadlased märkasid, et 28. juulile eelnenud päeva proovides oli enterokokke ja kolibaktereid piirnormist tunduvalt vähem, 13. juulile eelnenud ööl oli tugevaid vihmahoogusid ja puhus kuni 15 m/s maatuul.
Uuringu aruandes rõhutatakse, et uuringuperioodil esinenud kõrge bakterite kontsentratsioon ei ole vees pidev ega püsiv. Järjestikustel päevadel kogutud proovide puhul esineb suur erinevus, mis viitab järsult tekkinud punktreostusele. Kõigis kolmes kohalikus rannas on piirnormide ületamine seotud lõunakaarte tuulest tingitud veetaseme tõusuga, mis laugjates randades rannaniiduni ulatub.
Ühe võimaliku lahendusena pakuvad teadlased karjatamistarade paigaldamist veekogust kaugemale ja/või pilliroovööndi tekitamist rannaniidu ja liivaala piirile.
Rannaniitudel karjatatakse veiseid ning need on paljude merelindude jaoks olulised pesitsus- ja toitumispaigad. Karjatatavatel rannaniitudel on suplusvee kvaliteedinäitajate halvenemine teaduskirjanduse andmetel tavapärane, samas on reostus tugevalt seotud muutuvate keskkonnatingimustega. Lihtsustatult öeldes võtab Pärnu rannaniidule tunginud meri mustuse kaasa ja viib selle lahte.
Ühe võimaliku lahendusena pakuvad teadlased karjatamistarade paigaldamist veekogust kaugemale ja/või pilliroovööndi tekitamist rannaniidu ja liivaala piirile. Viimane mõjuks omamoodi biopuhastina ja takistaks mustuse suplusveeni jõudmist.
Reostuse ajalise kestvuse hindamiseks soovitavad teadlased läbi viia täiendavad uuringud, mis aitaksid selgitada, kui kaua tõusuvee järgne reostus lahes püsib. Samuti aitaks väljaheidete mikrobioloogiline uurimine selgitada, kellelt ja mil määral reostus pärineb.
Pärnu linnavalitsusel on kavas koostöös Keskkonnaameti ja Terviseametiga välja selgitada meetmed, millest oleks lühiajaliste reostuste vältimiseks kõige enam abi. Kui rannaniidud hooldamata jätta, kasvavad nad kiiresti täis, samas on pidevalt puhas suplusvesi pärnakate jaoks oluline.
Teet Roosaar, Pärnu linnavalitsuse meedianõunik