Fotogalerii
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli 13. õppeaasta avaaktus toimus 22. septembril traditsiooniliselt Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saalis, kus peaettekandega esines Pärnu kolledži sotsiaaltöökorralduse nooremlektor Anne Rähn, teemaks „Kas üksi olemine ongi üksindus?”
Õppeaasta alguse puhul pidas avakõne Tartu Ülikooli Pärnu kolledži arendusjuht Gea Kammer. Eakaid õppureid tulid tervitama Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu üldkogu esimees Lauri Luur.
Samal aktusel tunnustati Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli tegevuse toetajaid tänukirjaga, mille said Pärnu linn, Tre Raadio, Urmas Saard ja Meelis Sarv.
Järgnes Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli programmijuhi Mari Suurväli tervitus, milles ta tutvustas muuhulgas uut õppevaldkonda rohenäppudele, kellele avaneb võimalus praktilisel viisil näpud mulda pista.
Meelelahutusliku kavaga esines rahvatantsuansambel Räämakad, mida juhendab Aili Põrk.
„Üksindus ja üksildus – mis on mis?”
Anne Rähn esitas oma ettekannet alustades küsimuse kahele äravahetamiseni sarnasele sõnale „Üksindus ja üksildus – mis on mis?” Ja ta jätkas küsimusega suure saali kuulajaskonna poole pöördumisega: „Olete te üksindust tundnud? Ei olegi, ahaa! Need, kes ei ole üksindust tundnud, ei ole ka üksildust tundnud, eks ole.” Väärikate ülikooli auditooriumi moodustab veidi erinev seltskond, kelle seast on raske kui mitte võimatu üksildust tundvaid inimesi leida, kuid teema väärib lektori arvates siiski käsitlemist.
Professor Merike Sisask kinnitas tema poolt juhitud seminaris „Eesti vanemaealine – üksi või üksi jäetud?” esitatud arvamust, et üksildus arvatakse olevat üks 21. sajandi epideemiatest. „Eks sellel tõetera taga ole, eks ju. Teadlased on seda uurinud ja küllap ta siis nii on,” nõustus Rähn ja lisas mõtet toetavat statistikat.
6% eurooplastest ütlevad, et neil ei ole kedagi, kellelt vajaduse korral abi küsida (Eurobarometer 2016). „Need ei ole küll väga viimased andmed, aga ega neid uuringuid väga sageli ei tehta ja teisalt ega need tulemused aastatega väga kardinaalselt muutu ka,” kommenteeris lektor.
Eestis ja Rootsis üle 65 aastased üksi elavad on statistiliselt hästi sarnastena võrreldavad: 39% Rootsis (naistest 49%) ja 38% Eestis (naistest 51%). 25% Hispaanias (naistest 30%) ja 23% Iirimaal (naistest 37%). Miks see nii on? Perekondlikud traditsioonid on erinevad ja see mõjutab statistikat. Professor väidab oma seminaris, et üksi elamine ei tähenda ilmtingimata üksildust. Sama seminari materjalide hulgas on enesehinnanguline üksilduse skaala, mille tulemuste järgi neid hulki kokku liidetakse. Selle põhjal võis iga kuulaja iseendalt küsida: Kas tunned sageli seltsilisest puudust? Kas tunned tihti ennast kõrvalejäetuna? Kas tunned tihti, et oled teistest inimestest eraldatud? Kas tunned tihti üksildust?
Üle aasta tegutsenud MTÜ Jututaja on leidnud, et üksildus on tõsine probleem. Toitvate suhete puudumine võib põhjustada meeleolulangust, väärtusetusetunnet ja depressiooni. Jututaja ja Havas Estonia 2019. aasta küsitluse andmetel on end viimasel ajal üksildasena tundnud kaks kolmandikku Eesti inimestest. Vaata www.jututaja.ee.
Küsitletutest 67-aastane Riina on öelnud, et üksildustunnet pole tal olnud. Alati on tema kõrval olnud sõpru ja pereliikmeid. „Seda tunnet ei oskagi kirjeldada.” Aga üksindust kirjeldaks Riina üllatuslikult kui võimalust nautida enesega olemist, oma mõtete mõtlemist. „Pigem on see positiivne, kui vahel on võimalus üksi olla, annab tegevusvabaduse,” lausus Riina.
Üksildus on tunne mida ei soovi vist keegi. Seal on igatsus sisse kodeeritud
Samas 39-aastane Maria on arvanud, et inimene ei oska hinnata seda, mis tal on. „Kolme lapse ema unistab sellest, et vahel nautida üksindust, aga üksildus on tunne mida ei soovi vist keegi. Seal on igatsus sisse kodeeritud.” Vahel on üksindust tarvis selleks, et oma mõtteid kuulata, leiab Maria.
Loengupidaja on uurinud ka üliõpilaste arvamusi üksindusest ja ja üksildusest. Üksinduse nukramast poolest kõneldes leidsid sotsiaaltöö üliõpilased, et üksi võib jääda õnnetuses, kibestumise tekkides, kui ei viitsita ega taheta enda eest hoolitseda, tubaseks jäädes, ärevustunnete kimbatustes.
Üksinduse helgemast poolest on sotsiaaltöö üliõpilastel samuti oma arvamine. Üksindus võib olla vabadus, sest inimene sõltub enda mõttemaailmast. Alati võib minna seltskonda. Mina-armastus hoiab meeled ärksana. Vanuse kasvades kasvab ka suhtluse kvaliteet. Suhtlemine on psüühikale hea.
Teaduslikult on tõestatud, et: optimism ja erinevad toimetulekumeetodid mängisid eduka vananemise puhul tähtsamat rolli kui traditsiooniline hea tervis (Toivo Niilberg, psühholoog).
Ettekande lõpuminutitel peatus Rähn mõnede märksõnadega eakatele keskenduval poliitikal. Eesti eakatele suunatud poliitika prioriteediks on võimaluste loomine nende iseseisva toimetuleku toetamiseks ja tegusaks vananemiseks. Väga tähtis on järjepidev tegelemine väljakujunenud negatiivsete stereotüüpide muutmisega vananemisest ja eakatest inimestest. Tuleb astuda vastu eelarvamustele, mis puudutavad eakate igapäevaelu, staatust ja olulisust ühiskonnas.
Käesoleva aasta veebruaris rääkis Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse oma ettekandes ootustest kohalikele omavalitsustele. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on võimalik toetada läbi vanusesõbralike poliitikameetmete, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Eakate nõukogude moodustamine võimaldab senisest enam kaasata poliitikakujundamisse ja sõna sekka ütlemiseks vanemaealiste elu-olu puudutavates otsustes. Kohaliku elu kujundamisel tuleb arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega. Tuleb luua võimalusi aktiviseerivateks tegevusteks. Näiteks toob asekantsler huvitegevust kui vabatahtliku tegevuse arendamist.
Mida teha üksinduse leevendamiseks? Midagi võiks iga päev juurde õppida või lugeda, lahendada mõtlemisülesandeid – nii hoiab ajutegevuse vormis. Kuulajad pakkusid kaasamõtlevalt ristsõnade ja sudoku lahendamist ja veel muudki huvitavat ning põnevat: käsitööd, aiandust jne.
Kärt Saard & Urmas Saard
Tublid olete – tegite järjekordselt väga põhjaliku ülevaate ja ilmestasite paljude piltidega väärikate kogunemist. Eriti toredad on piltidel tegusad tantsijad! Aitäh!