Sadalasse Elukestva õppe puu istutanud paikkonna elu edendajad Jõgevamaalt – vasakult Viktor Svjatõšev, Pille Tutt, Angela Saksing, Veigo Tumševski, Peep Põdder, Priit Tali, Asso Nettan, Ergo Prave, Ain Viik, Karin Peterson , Aivar Kokk ja Terje Rudissaar. Foto Jaan Lukas
Sadala Avatud Külaväravate päev algas 25. septembril Elukestva õppe puu istutamisega kohaliku rahvamaja juures paikneva lipuväljaku tulealtari lähedale.
Tänavu kolmekümnendat tegutsemisaastat tähistav Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras on aastate kestel ühendanud täiskasvanute koolitajaid ja tegelenud elukestva õppe väärtustamise, edendamise ning täiskasvanuhariduse populariseerimisega, mis toetub Andrase liikmete, koostööpartnerite ja vabatahtlikkuse alusel tegutsevate võrgustike koostööle. Elukestva õppe puu istutamine on Andrase jätkusuutlikkuse ja kestmise jaoks ilus traditsioon. 30. sünnipäeval istutavad Andrase liikmed, võrgustikud ja koostööpartnerid üle Eesti kõigis maakondades oma elukestva õppe puu, tähistamaks õppimist terve elukaare vältel kui meie kestvuse hoidjat.
Sadalasse istutatav pihlapuu saab ajalooliselt väärika kogukonna kultuuri- ja hariduspinnase
Jõgevamaa elukestva õppe esimese puu istutasid Sadalasse kohalike omavalituste valimistel Jõgeva vallavavolikogusse kandideerijad erinevatest erakondadest ja valmisliitudest ning kogukonna liikmed.
Sadala Külade Selts on lähiaastatel tunnustatud Jõgevamaa Aasta külaks, tunnustatud Maaeluministeeriumi eripreemiaga innovaatilise ja kogukonda haarava tegevuse eest ning Jõgeva valla kultuurivaldkonna kogukonnapreemiaga.
„Sadalasse istutatav pihlapuu saab ajalooliselt väärika kogukonna kultuuri- ja hariduspinnase. Puu läheduses kasvavad kohaliku segakoori üle kahekümne aasta vanune tammepuu ja EV100 sünnipäevaks istutatud kolm noorukest tamme. Lähedasteks toetavateks kasvupartneriteks pihlapuule on rahvamajale kuuluvad ligi üheksakümne aastased pärnad. Uue kuue ja tegusa toimetamisega rahvamaja on kohalike põllumeeste eestvedamisel ehitatud 1930. – 1932. aastal. Nii et tänavu on ka Sadala rahvamajal väga väärikas juubel,” rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt, kes ka Eesti rahvakultuurikeskuse Jõgevamaa rahvakultuuri spetsialist.
Miks just pihlapuu?
„Vanasti usuti, et maja ümber istutatud pihlapuud tõrjuvad eemale nõidust. Küllap samal põhjusel soovitavad tänapäeva teadjamehed kaasas kanda pihlaoksakest ning sageli tehakse tema puidust amulette. Usuti, et maja ümber istutatud pihlakad kaitsevad maja isegi piksetabamuse eest. Pihlakas peletanud pahad vaimud majast eemale ning tema küljest võetud vitsad pidid aitama lapsi sõnakuulelikusele. Pihlapuu all istumine toovat ja hoidvat tervist, seetõttu soovime meiegi kõlakoja istekohtade lähedale just seda puud ja okste varju. Pihlakat palutud appi salasoovide täitmisel, teda kasutatud ka ennustamisel. Pihlapuu olnud ühtlasi mõjutaja, et headust ja üksteise hoidmist, mõistmist jaguks ja jagatakse,” rääkis Tutt.
Jaan Lukas