Pärnu linn asub koostama kliima- ja energiakava. Ettevõtmise eesmärk on kaardistada kliima- ja energiateemadega seotud piirkondlikud riskid ning leida lahendusi olukorra parandamiseks ja suuremaks energiasäästuks.
Pole saladus, et kasvuhoonegaaside põhjustatud kliimasoojenemise tagajärjed (nagu näiteks üleujutused) mõjutavad meid kõiki. Paiknedes madala Liivi lahe ning Pärnu jõe kallastel on mereveetaseme tõusust ja sadeveest tingitud üleujutused Pärnu keskuslinna, Audru, Tõstamaa ja Paikuse osavaldade jaoks vägagi reaalne – ja juba kogetudki – oht.
Loodava kliima- ja energiakava esimene osa on baasanalüüs, mis selgitab välja, kui palju Pärnu õhku paiskuvate kasvuhoonegaasidega kliimat mõjutab. Kava teine pool on panna paika konkreetsed eesmärgid ühes tegevuskavaga.
Linn kaasab kava koostamisse valdkonna eksperte ja partnereid ning protsessiga ühinevad kohalikud ettevõttedki: Pärnu Vesi, Paikre, Pärnumaa ühistranspordikeskus, Gren Eesti (endise nimega Fortum). Ka kodanikel on võimalus kaasa rääkida ja mõelda.
Et keskkonnaküsimused puudutavad igaüht, on Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski sõnul väga oluline anda kliima- ja energiakava koostamisel sõna nii laiale ringile kui vähegi saab.
„Tahame kutsuda võimalikult palju osapooli nii ava- ja avalikustamise seminaridele, valdkondlikesse töögruppidesse kui ka tegevuskavade koostamise juurde,“ ütleb abilinnapea.
Pärnu linna välispartneriks kliima- ja energiakava koostamisel on Islandi keskkonna- ja loodusressursside ministeerium.
„Islandi keskkonnaministeerium on meiega koostööst väga huvitatud, kuna Island on väikeriik nagu Eestigi. Selline ühistegevus Eesti ja Pärnuga on islandlaste jaoks esmakordne, kuna seni on nende keskkonnaministeerium teinud koostööprojekte suurte riikidega,“ räägib Smeljanski.
Lisades, et Eesti ja Islandi kliima ning loodus on küll väga erinevad, aga kindlasti on partneritel üksteiselt energia- ja kliimavallas palju õppida.
„Island on oma loodushoiu- ja keskkonnaalase tegevuse poolest väga tuntud. Meil on väga hea meel, et Islandi keskkonnaministeerium on nõus meiega oma parimaid teadmisi ja praktikaid jagama,“ märgib ta.
Koostatav kliima- ja energiakava on esimene omataoline Pärnus. Pärnus on küll varem tehtud eraldi jäätmekava, sademevee strateegia, ühisveevärgi- ja kanalisatsioonikava, Audrus ka näiteks soojamajanduse kava, aga terviklikku kliima- ja energiakava mitte.
Kliima- ja energiakava koostamiseks kuulutab linn välja hanke.
Ettevõtmise kogumaksumus on 48 604,80 eurot. Sellest summast 43 744,32 on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendatav Euroopa Majanduspiirkonna toetus, ülejäänu linna omaosalus.
Kliima- ja energiakava valmimistähtaeg on tuleva aasta aprill.
KU päevatoimetaja