Kaks säravat naist: Katrin Kuntus ja Regina Jaakson, Tre Raadio Pärnu stuudios. Neist esimese hääl pole raadiokuulajatele kuuldav, aga temast oleneb kuulaja jaoks palju. Teise mahedalt voolav jutt kutsub seda enam raadio juurde, mida rohkem teda kuulda on. Kutsun nad raadiost välja, et vestelda mitte ainult tööst raadios.
Mõlemal on lisaks põhitööle põnevad muudki tegemised, millega oma vaba aega pereelu kõrvalt ja koos perega sisustavad. Naiste kestvalt kelmikas, võluv ja ääretult siiras naer ning selgelt sõnastatud jutt julgustab usutlejat küsima ja arvama asjadest, mille puhul tihtipeale lihtsalt pelglikult teemast kõrvale hiilitakse.
Püüan selgitada vestluse keskset teemat, millest tahan rääkida, küsimusi esitada ja kuhu vastustega välja jõuda. Ühte lausesse kokkuvõetult võiks öelda: „Töötamine elus püsimiseks ja elamise rõõm.” Küsimuseks on: kuidas neid kahte ühildada nõnda, et üks ei mataks teist enda alla ja mõlemad toetaksid teineteist?
Jõudes kokkulepitult Piano kohviku õdusasse ja valgusküllasesse taganurka, tervitavad aegsasti kohale tulnud naised mind rõõmsa käeviipega, kallistatakse ja ulatatakse tilluke valge linnusulg. Kingitusel on hulga sümboolseid tähendusi: usaldus, lootus, kaitse, rahu, hingeline puhastumine, taevane sõnum inglitelt ja muud.
Urmas: Regina ja Katrin, kaua olete Tre Raadios nüüdseks töötanud? Milline on olnud teie eelnev ettevalmistus praegusel erialal töötamiseks?
Katrin: Olen töötanud Tre Raadios seitse aastat. Mina praeguse töö tegemiseks akadeemilist haridust ei oma, aga olen käinud erinevates koolides, kursustel ning omandanud müügiesindaja eriala. Alustasin 2011 Saaremaa õppekeskuses, kus mul oli kindel valik ja soov saada müügiinimeseks. Ma olin sellel ajal töötu. Töötukassast küsiti, kelleks tahan saada, et süda säraks ja meel rõõmustaks. Siis ma tundsin esimest korda elus, et teen valiku, mida päriselt tahan. See on amet, kus ma saan kasvada, areneda ja suhelda inimestega. Õppides sain hea aluse edasiminekuks. Edasi olen liikunud õppides läbi elu. Igal aastal läbin vähemalt ühe koolituse, mis hõlmab müügivaldkonda.
Regina: Peale Kilingi-Nõmme gümnaasiumit puhkasin ühe aasta, kuna ei teadnud mida õppida tahaksin. Seejärel asusin Tallinna Majanduskooli õigusteenistuse erialale, sest midagi ju tuli õppida. See andis mulle tohutul hulgal enesekindlust, julgust ning oskust enda eest seista. Küll aga ei lõpetanud, lõputöö jäi tegemata, kuna jäin lapseootele ning mõtted rändasid siis mujal. Täna olen väga tänulik, et see samm jäi tegemata, vastasel juhul ma ilmselt raadios ei töötaks. Kohalikus raadios töötan alates 2007. aastast, Tre Raadios alates 2015.
Urmas: Teil mõlemal on tööalaselt erinevad ülesanded, samas ajate sama asja, et raadiokuulajatel oleks mida kuulata ja põhjust ikka jälle püsida Pärnu stuudio lainel. Kas ühist asja ajades on vaja töökaaslaste seltsis midagi enamat kui üksnes töist koostööd?
Katrin: Ma kasvan tööl iga päevaga. Lähen igal päeval rõõmuga tööle, mis pakub mulle naudingut ja kus kohtun heade kolleegidega. Eelistan alati tervituse asemel sooja kallit. Soojus ja ühte hoidmine on meie tiimis hästi tugev. Me oleme üks pere. Meil ei ole ainult tööl hea olla, saame ka tööväliselt üksteisega väga hästi läbi. Elame üksteisele kaasa ja aitame.
Regina: Teeme Pärnu stuudio meeskonnaga tööväliseid koosviibimisi: kas siis kellegi soolaleivapidu, või jõulud või kutsub keegi niisama külla. Ja ikka perekonniti. Meie Katriniga jagame tööl olles päris palju omavahel. Teinekord käime lõunal ja siis jätkub juttu kauemaks. Lisaks töövälistele teemadele arutame läbi raadio teemad. Läbi omavahelise suhtluse täiendame teineteist.
Katrin: Minu töö on samuti loominguline. Regina ütleb õigesti, et me täiendame teineteist. Saame jagada häid mõtteid ja see viib jälle järgmise sillani. Minu jaoks on nii oluline meeskonna töö. Sa lähed tööle, vaatad silmadesse, saad emotsioone, jagad mõtteid, oled õnnelik hetkes. Siis sujub töö sada korda paremini. Aga kuidas saada hakkama kodukontoris? See on midagi muud. Ei, mina olen inimeste inimene. Mulle sobib inimestega suhtlemine. Ma arvan, et heas meeskonnas tahavad kõik olla füüsiliselt kohal.
Regina: Lisaks meile Katriniga on Pärnu stuudios veel saatejuhtidena ametis Piia Karro-Selg, Ahti Puudersell, Lauri-Kare Laos ja Meelis Sarv. Ilmselt uuest hooajast on meie meeskonda tulemas veel üks särav näishääl.
Katrin: Müügiinimene peab olema väga iseseisev. Pidevalt tuleb langetada iseseisvaid otsuseid. Pealehakkamine, eesmärgi sihikindlus peavad paigas olema. Sest kuu lõpus on olulised müüginumbrid. Müügiinimene on oluline lüli, aga samas ei saa olla tähtsam kui saatejuhid või teised töötajad. Me oleme kõik võrdväärselt tähtsad, oleme ühtne tervik. Ühe inimese puudumine tähendaks lüli katkemist.
Urmas: Regina, ilmselt pole sinu töö valikus esikohal palga suurus, kuigi rahalgi on oluline roll meie elus. Mis sind saatejuhi töös lummab?
Regina: Saatejuhina saan väga paljudele positiivset meelt süstida. Eriti praegusel ajal on see tohutult oluline. Olen saanud kuulajatelt tagasisidet, et neile meeldib meie kohaliku raadio optimistlik ja rõõmsameelne programm. See motiveeribki edasi tegutsema. Kuigi, ega meil kogu aeg roosad prillid pole, kõik on tasakaalus.
Urmas: Kas ma eksin, kui arvan, et sinulgi Katrin pole töös ja elus üldisemalt raha kõige esmasemal kohal?
Katrin: Ei eksi.
Urmas: Regina, sinu debüütraamat on „Kõige magusam vili“. Kuidas tulid raamatu kirjutamise mõttele? Mis on see peamine sõnum, millega tahad lugejat kõnetada?
Regina: Peamine sõnum on see, et kõik unistused täituvad. Me ise oleme oma elu loojad ning vaid meie endi kätes on meie endi homne. Raamatu kirjutamise mõttele tulin tahtmisega kirjanikuks saada. Siis mul veel ühtegi ideed polnud. Möödus vast umbes pool aastakest ning peas hakkas niiöelda filmilint jooksma, žüsee justkui. Mida nägin, selle kirja paningi. Aga see raamat sündis kummaliselt, kõigepealt panin kirja erinevad stseenid ning lõpuks vormus üks loogiline joon vahele. Siiani ei suuda uskuda, kuidas ma seda tegin. Oma raamatuid kätte võttes tahaks ennast kohe näpistada ja päriselt uskuda, et mina need tegin. Esimese käsikirja valmides polnud ma veel kindel, et sellest sünnib raamat. Küll said seda mõned lugeda ja tagasiside oli hea. Seejärel tõi elu minu teele toimetaja S.M. Rattiste. Palusin tal oma vili tema profesionaalse pilguga üle vaadata. Siiri ütles, et selline žanr on täitsa puutumata ja soovitas selle kindlasti raamatuks teha. Nõnda kõik veerema hakkas.
Urmas: Katrin, palun meenuta, kui Regina usaldas oma esikraamatu käsikirja sulle lugeda.
Katrin: Et mida ma siis selle raamatu kohta ütlen ja mõtlen? Ütlen ausalt, et seda raamatut lugedes minu poolt kriitikat ei tulnud. Vastupidi: selles raamatus oli nii palju ära tundmise rõõmu. On raamatuid, mis sind haaravad ja raamatuid, mis ei haara. Sellel lugemise ajal Regina raamat kuidagi sobis minu ellu. Ma lugesin ja nautisin. Väga hästi kirjutatud. Regina, väga tubli!
Urmas: Mitte küll kriitilisi märkuseid, aga võibolla siis mõni näide positiivses arvustuses?
Katrin: Täielik suhete kolmnurga teema sellest kuidas üks naine käitub. See on nii põnev kui inimene suudab kirjutada selliselt nagu oleks ise kõik läbi elanud. Regina avab silmad suhetest. Saad sellest palju erinevaid asju välja lugeda. Mina leidsin enda jaoks selle kui tähtis on suhe ja iga päeva sellest mõlemapoolselt alustada. Mida sealt keegi teine välja luges, on tema asi.
Urmas: Regina, kas sinu debüütraamatust leiab midagi sinust endast või on kõik üksnes teiste inimeste juures märgatud tähelepankutest kokku põimunud jutustus?
Regina: Kindlasti on igas minu raamatus palju mind ning minu abikaasat. Kõikides enda meestegelastes tunnen teda ära, aga mitte kohe, seda luues, vaid hiljem, kui olen mingi aja möödudes raamatuid üle lugenud. Väga palju on mind ikka mõjutanud ka teised armastuslood, see, mida kuulen, näen.
Urmas: Kas oled ka teisi Regina raamatute käsikirju lugenud?
Katrin: Ei, aga valmis trükistena küll. Ma ei loe Regina raamatuid seepärast, et ta on minu kolleeg. Võibolla hoopis seepärast, et ma olen naine. Mõistes, et asume Reginaga samal lainel, tekitab see nii hea tunde, et oled naine ja ema. Naudi ja avasta, et elu ei asu ainult ühes nurgas, neid nurki võib olla palju rohkem. Sõltub, millist nurka meie tahame näha.
Urmas: Regina, kas tollest esikraamatust loetud sõnum peaks kostuma kuulajateni ka sinu igapäevastes raadiosaadetes?
Regina: Ja, muidugi kostub, pigem siis see unistuste täitumise teema ning enda elu loomine. Küll aga leiab iga inimene raamatust just selle, mida ta leida soovib. Mõni teine võtab minu teose kätte ja ütleb, et puhas seks. Järelikult on seda teemat temas endas kõige rohkem. Mõni teine loeb ja teda kõnetavad just need viited Rhonda Byrne teostele. Igaüks leiab selle, mis energias ta on.
Urmas: Kas pead ennast juba kirjanikuks või ei nimeta veel ennast selle tiitliga?
Regina: Ma pean end autoriks. Kuigi jah, kirjutama hakates vasardas kuklas teadmine, et kirjanik on vähemalt kolme raamatuga. Nõnda sündisidki „Kõige magusam vili“ I ja II osa ning „Como järve ääres“. Kusjuures nüüd on mul juba ka neljas käsikiri valmis ja ootab õiget kirjastust. Aga jah, täna siiski tunnen, et kirjanik on keegi väga aukartustäratav, keegi, kelleks ma täna veel ei küündi, seetõttu peangi end autoriks.
Urmas: Katrin, harrastad juba mõnda aega kundalini joogat. Kas saab seda lause või paariga kirjeldada või on selleks vaja pikemat selgitust? Mida see sulle annab ja kas sellest tuleb kaudset või koguni otsest kasu sinu igapäevaste kohustuste täitmiseks? Või on see lihtsalt hea enesetunde ja kehas naudingu tekitamine?
Katrin: See on enese areng ja endasse vaatamine. Maailm on nii suur ja lai ja sul on nii palju õppida. Kundalini jooga toob väga hea tasakaalu minu tööle. Tasakaalustab väga hästi minu vaimu ja füüsilist poolt. Kundalini jooga annab väga palju uut energiat läbi hingamiste ja erinevate venituste. Alustasin eelmise aasta augustis. Nüüd saab aasta seda tehtud. Kui tunned hinges, et see sobib, siis sa seda asja teed. Sellega saab ennast ise tervendada. Tahan minna oktoobris kundalini jooga treeneriks õppima.
Regina: Kundalini jooga ongi ju ka eluenergia ja seksuaalenergia arendamine.
Katrin: Just, et see energia liigub sinu sees terviklikuna. Hakkasin huvi tundma, kust jooga pärineb. Indiast ta pärit ongi. Iga inimene peaks selle kord elus ära proovima, kas see talle sobib või ei. Sellest saab juba esimesel korral aru, millega tegu. Need on väga kergesti järgi tehtavad harjutused ja midagi rasket ei ole. Esmalt kriya harjutused, hingamine ja venitused ning hiljem sellele järgnev meeletu fiiling, enesetunne, millest jätkub tervesse päeva. Mulle meeldib aktiivne eluviis ja väga palju ägedaid asju teha: sport, rattaga sõitmine, jooksmine, ujumine, looduses matkamine ja tantsimine. Selliseid ägedaid asju tehes mõtled, mis on elul viga. Elu on võrratu! Lisaks panustan ka kogukonda – olen Pärnu klubi Ettevõtlike naiste president.
Öeldakse, et iga asi tuleb inimese juurde täpselt sellel ajal kui ta ise on valmis. Ma tegin ka varem shindo venitusi, aga kuna tuli viirus peale, siis ei saanud enam koos grupiga seda teha. Siis tutvusingi läbi interneti ühe tuttava soovitusel kundalini joogaga. Kuna ma polnud varem sellest midagi kuulnud, otsustasin proovida. Sealt see ratas käima läks läbi teise inimese. Hing otsis midagi, et ennast avastada, arendada. Minu jaoks on tähtis terves kehas terve vaim ja kui seda ei ole, siis polegi sind olemas. Joogat teen hommikul seitsme-kaheksa vahel, kui pere veel tudub. Ma ei varasta nende aega ja näen, et pere on minuga rahul. Olen nüüd ise palju rohkem tasakaalustatud. Mul on palju elutervem mõttemaailm ja ma ei ole enam nii emotsionaalne. Muidugi emotsioonid, mis pulbitsevad, neid ma jagan. See oleks nii kurb kui jätad oma rõõmu jagamata. Aga mis puudutab erinevate otsuste langetamist igasuguste teemade osas, siis oskan kümme korda mõelda enne kui ühel korral lõikan.
Urmas: Olen näinud Katrinit jooksmas ja talvel suusarajal. Regina, kas töö, pere ja raamatute kirjutamise kõrvalt leiad mahti veel millegile, millega tegelemine sulle rahuldust pakub?
Regina: Ma olen hästi empaatiline inimene, sestap veedan palju aega ainult oma energias. Tunnetan teiste inimeste emotsioone, tundeid ning see väsitab päris palju. Ilmselt tuleb see nii mõnegi jaoks üllatusena, kuid väljaspool tööd suhtlen ainult üksikute inimestega, pigem nendega, kellega ma tunnen, et mul on turvaline, kellega minu energia klapib. Ma ei luba enda keskkonda just väga paljusid. Ma võin küll suhelda ning töö juures teen seda meeleldi, kuid peale tööpäeva vajan miskit, mis minu akusid laeb. Raadios on tihti nõnda, et olen paljude jaoks maanduspunkt ja ma ei nurise selle üle, see on lihtsalt see, kes ma olen. Aga peale tööd vajan ise maandust. Kui ma ei veedaks nii palju aega omakeskis, ei tunneks minu intervjueeritavad ka end hästi. Peamiselt laebki loodus ja üksindus ning paari inimese energia.
Urmas: Sa ei jookse, ei uju, ei sõida jalgrattaga?
Regina: Ma jalutan. Elan metsa ääres. Ma küll olin aastaid linnalaps, kasvasin Räämal, käisin lasteaias Männipargis ning koolis Räämal, aga täna olen täitsa lillelaps.
Urmas: Räämalt on pärit ajakirjanikke ja kirjanikke. Kas kannad nende vaimu?
Regina: Jah, tahaks loota.
Urmas: Eeldan, et olete mõlemad head pereemad. Miks peaksin selles kahtlema?
Katrin: Tegelikult on seda mõõdetavalt ääretult raske hinnata. Ei saa ise endale hinnangut anda. Kui sa nii arvad, siis aitäh sulle sellise komplimendi eest. Kõige tähtsam ongi see, et oled pere jaoks olemas, raskel ja heal ajal. Jagad perega emotsioone, rõõme ja hetkeid, teed ühiseid asju, mis paneb südame põksuma ja mida mitme aasta pärast tore meenutada, ühiseid väljasõite või ühiseid õhtusööke. Arvestades minu kiiret eluviisi võtan endale teatava hulga kohustusi, aga sellele vaatamata on pere minu jaoks tähtis. Et minu tütred oleksid õnnelikud, üks 19-, teine 12-aastane. Oluline on seegi, et minu elukaaslane saaks piisavalt tähelepanu. Kui nendega koos olla on soe ja nägu naerul ja võime vajadusel ka nutta, siis see ongi normaalne pere. Kindlasti toetame oma lapsi. Kahtlematult on tore, kui lapsed ütlevad koju tulles: emme, sa oled kallis; issi, sa olid nii äge, et tegid selle asja! Lapsed peegeldavad seda tagasi, mida oled ise neile andnud. Lihtsates asjades peitub õnn.
Regina: Mina vist olen natuke ebatraditsiooniline ema. Mina pigem õpin oma lastelt ning läbi selle kasvame koos. Tunnen, et põlvkond põlvkonna järel saab see suguvõsa liin ka tervendatud.
Urmas: Regina, mulle väga meeldib sinu avameelne julgus mõneski asjas, millest ilmselt enamik julgevad pimedas teki all üksnes iseendale rääkida. Viimasel ajal siiski kartlikkuse loor vähehaaval hajub. Tulen tagasi kundalini jooga juurde, mida kommenteerides laususid, et see on ju tegelikult seksuaalenergia arendamine.
Regina: Seksuaalenergia on elus väga oluline. Vähemalt minu jaoks ning olen aru saanud, et ka paljude teiste jaoks. Kuigi olen ka kuulnud, et mõne jaoks pole seks suhtes justkui oluline ning seda ei vajatagi. Siis ma kahjuks kipun arvama, et tegelikult pole nad väga head kirge, armatsemist ega orgasmi kogenud. Annan siinkohal veel ühe põhjuse enda keha tundma õppida ning orgasme kogeda. Kuna orgasmi hetkel on inimene kõige paremas ühenduses enda nö kõrgema mina, või universumi või loojaga, kuidas keegi nimetab, siis orgasmi hetkel soovitud soov kipub täituma. Eriti kui teha seda veel kasvava kuu ajal. Omal nahal katsetatud, järele proovitud ning töötab.
Urmas: Katrin, mida lisad Regina öeldule juurde?
Katrin: See on nii normaalne, kui julgeme rääkida ja jagada. Olla eluterved selles osas ja annad endale aru, et seksuaalsus on tähtis ja mitte üksnes vajadus soo edasikandmiseks, vaid annab naudingu ja hea energia. Ja kui sa teed seda koos oma kallimaga, mis iganes kujul. Minu meelest teeb Epp Kärsin tänuväärt tööd inimesi valgustades, julgustades ja teadlikumaks tehes. See on täiesti normaalne ennast harida seksuaalelu poole pealt.
Regina: Kui oled partneriga heas suhtes, siis oled lastega kannatlikum, parem töökaaslane jne. Kõik algab sellest, et julged endale ja ka enda partnerile tunnistada, mida sa tahad. Meie kaasad ei suuda meie mõtteid lugeda, seega tasub suu lahti teha ning öelda, mis sind üles kütaks. Täna õnneks hakkavad kõiksugu tabud tasapisi kaduma ning kui mõlemad partnerid on nõus midagi väljaspool kasti katsetama, siis miks ka mitte.
Katrin: Nii on. Rahulolu on nii tähtis. Kui sul midagi jääb puudu või vajaka, siis sinu enesetunne on ka kohe teistsugune: kurb ja õnnetu ja selle inimese negatiivne energia on kohe tunda. Pigem lasta naisel peegeldada neid häid tundeid. Tähtis on teinteise lähedus. Seks on küll selle kõige tipp, aga mina olen enda elus tähelepannud, et me ei vaja alati seksi. Me vajame sellist mõnusat silitamist, paitamist, hellitamist, ilusaid sõnu, kaisus olemist, suudluseid.
Urmas: Tundub, et vajutate tähtsale nupule, mis tagab õnneliku kooselu ja mille mõju ulatub kaugemalegi: lasteni; laiemalt suhetele päevateekonnal kokkupuutuvate inimestega. Kui esitaksite ka ise teineteisele küsimusi?
Regina: Ma arvan, et me teame teineteise kohta rohkem kui me laseme välja paista.
Urmas: Tänan mitme tunni pikkuse kohtumise eest, millest kirja pandud kõigest üksikud killud. Pikemalt tahtnuks vestelda Regina fotograafia harrastusest, Katrini sportlikest saavutustest ja mitmest muustki asjast.