PÄRNUS RAVI TÄNAVAL AVATI DEMENTSUSSÜNDROOMIGA INIMESTELE SUVEAED

Feliks Kark ja Elmar Trink SA Pärnu Haigla õendus- ja hoolduskeskuse dementsussündroomiga inimeste õueala avamisel väikest kontserti andmas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna avati kauni väikese kontserdiga SA Pärnu Haigla õendus- ja hoolduskeskuse dementsussündroomiga inimestele ilusa kujundusega suveaed, mille loomise eesmärgiks on hoolekande teenusel viibivate inimeste turvalisus.

Pärnu haigla juht Urmas Sule rääkis suveaia avamisel, et kokkuvõtvalt pakub turvaline õueala patsientidele mitmesuguseid füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid hüvesid, mis parandavad meeleolu ja aitavad sisustada hoolealuste päeva, luues seega eelduse ööpäevaringse normaalse rütmi säilitamiseks.

Õuele sisenedes näeb lehtlat ja selle vastas asuvat tillukest laululava, kuhu saab kutsuda esinejaid.

Tänases kontsertkavas esines nelja-aastane Sindi lasteaia tüdruk Saskia, kes laulis muusikaõpetaja Ülle Otsa akordioni saatel mitu laulu. Lauldes Külli Erimäe “Lehvita, kui sõpru näed” tõusis Saskia ka ise korduvalt hüpates lendu. Veel laulis ta “Minu kallis emmeke” ning Anu Röömeli “Laulud läksid”. Saskia lauldud laulud kutsusid kuulajates esile ülevoolava tänu ja mõnegi rõõmupisara. Ülle on käinud varemgi Ravi tänava hooldushaiglas esinemas.

Feliks Kark ja Elmar Trink mängisid suupillidel Pärnu valssi ja mitmeid kolmekümnendate aastate meloodiaid. Ka nende esinemine osutus sama menukaks.

Õuealal tunnevad patsiendid ennast vähem eraldatuna või üksildaselt

Projekti tulemusena on üldhooldusteenust kasutavatele dementsusega inimestele loodud turvaline õueala, millega panustatakse dementse eaka elukvaliteedi säilitamisse ja toetatakse igapäevast toimetulekut. Turvalist õueala vajatakse seepärast, et dementsussündroomiga inimesed võivad kergemini ärrituda või olla lihtsalt ärevil. Samuti võivad nad suurema hulga inimeste seas ennast ebamugavalt tunda, mistõttu on taolises olukorras keerulisem turvalisust tagada. Väljas käimine võimaldab dementsetel meeleolu parandada, vähendada stressitaset ja vaimu värskena hoida.

Õuealal tunnevad patsiendid ennast vähem eraldatuna või üksildaselt. Väljas viibimine lisab võimalusi sotsiaalseks suhtluseks.

Lisaks eelöeldule paraneb osutatava üldhooldusteenuse kvaliteet, sest teenusel olevatel inimestel on päev mitmekesisemalt sisustatud. Õuealal saab kasutada spetsiaalseid aktiivsust suurendavaid abivahendeid, tegeleda aiandusega või niisama värskes õhus jalutada. Õues viibimine ja toimetamine loob eelised paremaks uneks ja tõstab söögiisu, paraneda võivad mälu ja sõnaline väljendusoskus.

Pärnu haigla õendus- ja hoolduskeskuse juhataja Margit Seppik ütles, et varem puudus vajalik turvaline õuekeskkond, kus dementsuse käes kannatanud saanuks viibida. Varem oli hoolealustega väljas viibides hoolduspersonalil suurem koormus. „Turvalise õueala loomisega on hoolduspersonalil võimalik enam tegeleda patsientidega ning mitte ainult valvetööga.”

õuealal on plaanis korraldada patsientidele kontserte, väikesi suveüritusi, loomepäevi ja muud huvitava

Tegevusjuhendaja organiseerib dementsetele elukogemustega seotud tegevusi, näiteks ajalehe ettelugemist, muru riisumist, rohimist, lauamängude mängimist.

Elukvaliteedi säilitamiseks ja lähedaste külaskäikude jaoks on loodud üldise õueala kohandamise käigus lastenurk.

Pärnu Haigla kommunikatsioonispetsialist Margit Suhhostavets lisas, et õuealal on plaanis korraldada patsientidele kontserte, väikesi suveüritusi, loomepäevi ja muud huvitavat. Õuealal saavad viibida teisedki õendushaiglas viibivad eakad.

Õueala rajamist rahastati koostöös SA Pärnu Haigla ja Sotsiaalministeeriumi projektirahastusega: „Teenusekohtade kohandamiseks dementsusega inimestele“. Õueala projekteeris P.P. Projekt ja ehituse peatöövõtjaks oli Mefab OÜ.

Urmas Saard

Share via
Copy link
Powered by Social Snap