Jõgeva kui linn raudteejaamaga on üks neid paiku, kust Nõukogude Liidu ja Eesti NSV võimuorganite tegevusel küüditati 14. juunil 1941 sadu tsiviilkodanikke kaugetele Siberi aladele.
Kuritegeliku sündmuse meenutamine ja kannatanute mälestamine toimus Jõgeval Jaama tänav 2 asuva küüditatute mälestuskivi juures, mis avati 1994. aastal. Tahvlil on kiri: „Siit algas kannatanute tee tee 14.06. 1941- 25.03 1949.”
Päevakohaste sõnavõttudega esinesid MTÜ Jõgevamaa Represseeritud juhatuse liige Ants Aluoja ja Jõgeva abivallavanem Angela Saksing. Kohalviibinute hulgas oli inimesi, kes ise või kelle lähedased sunniti teekonnale külmale maale.
Ajastu karmusele omamoodi tunnetuslikuks meloodijaks oli ümberkaudses pargis kuuldud vareste karmihäälne kraaksumine.
Jõgeva vana jaamahoone kõrval paikneb kirjanik Betti Alveri sünnimaja, tänane Betti Alveri muuseum. 1945. aastal saadeti Siberisse ka Betti Alveri abikaasa Heiti Talvik, kes 1947 suri Urmanovo haiglas.
Jaan Lukas