21. mai oli Mustvee valla Avinurme kandis ootusärev ja pidulik päev. Paikonnaga tutvus aasta küla komisjon eesotsas Riigikogu esimehe Jüri Ratasega. Jõgevamaa Aasta küla on üks paikasid, mis kandideerib tunnustusele Eesti Aasta Küla 2021.
Reede õhtul kogunesid Avinurme kultuurikeskuse ette piirkonna külade eestvedajad, mitmed asjahuvilised lähemalt ja kaugemalt. Tervituseks mängis Avinurme puhkpilliorkester Verner Mölderi juhatamisel. „Tere, Avinurme rahvas! Hea meel on tulla siia kanti tutvuma teie tegemistega ja kuulda ajaloost,” lausus koos arvuka seltskonnaga Avinurme saabunud Riigikogu esimees Jüri Ratas.
„Tulin Avinurme piirkonda põnevuse ja suure uudishimuga. Iga Eestimaa paik on kordumatu,” ütles Külauudistele Aasta küla komisjoni liige Urmas Sarja, kes on praeguse Eesti Aasta küla Võrumaal asuva Lüübnitsa külavanem.
Mustvee vallavanem Aivar Lainjärv rääkis omavalituse ja Avinurme piirkonna külade vahelisest koostööst. Ülevaate kohalikust külaliikumisest andis Avinurme Külavanemate Koja kauaaegne esimees ja tänane juhatuse liige Krista Pedak.
Kadunud külade mälestuseks
Kultuurikeskuse juurest sõideti bussiga Kadunud-Külade koju. Sellel mälestuskaarel näeb külanimesid, mida enam riiklikus registris ei ole ja tippu on asetatud tuulekell. Kaare all asetseb kaart, et saada ülevaade kunagiste külade asukohtadest.
Jüri Ratas istutas mälestusmärgi lähedale õunapuu, mille komisjon Avinurme rahvale kinkis.
Tegevus jätkus Vadi külas. Arendades Avinurme sajandi vanuseid käsitöö traditsioone õpetas Aleksander Varul korvisanga punumist, teda abistasid Liivia Varul ja Margot Haav. Iga meisterdaja sai endale kingituseks korvi, milles kohalikud meened, muuhulgas rukkilille seemned, sest kaugemale sõitjatele on seemneid parem kinkida kui lilli. Korviga läks koju ka Riigikogu esimees Jüri Ratas.
Toimekas rahvas igas külas
Sädeinimesed andsid aasta küla komisjonile ülevaate oma kodukandist. Piret Haav Piilsist rääkis loodus- ja kultuuripärandi jäädvustamisest. „Ulvi küla on Rakvere-Luige maantee ääres asuv piirkonna suurim küla. Meil on vana koolimaja juures asuv külaplats ja laululava, kus korraldame küla sündmusi ja piirkonna traditsioonilist suvelõpupidu,” rääkis Klaarika Klemm.
Alli Kaarama Vadi külast rõhutas tugevat kogukonnatunnet: „Vadi küla kokkuhoidev kogukond on taastanud endise koolihoone ja rajanud kauni jõekääru puhkeala.”
Avinurme piirkonna loodeosas asuvat Laelannu küla tutvustas Merje Roosvalt. „Juhuslikke inimesi siia naljalt ei satu, sest küla asub suurtest teedest eemal. Kuigi oleme väike küla, siis on meil ettevõtjaid, kes tegelevad mesinduse, aianduse, metsanduse ja põllumajandusega ning kellega on väga hea koostöö! Meie küla on nagu jõgi, pidevalt uuenev. Asudes kauni looduse keskel on siia jõudnud nii püsivalt jäävaid inimesi kui ka suvikaid. Majad tühjaks ei jää.”
Adraku külal on oma külaplats laululava ja püstkojaga. „Meie eesmärgid on eelkõige küla inimeste eluolu ja turvalisust paremaks muuta. Meil on ühesugused talusildid ja postkastid, eakad ja lastega pered said suitsu- ja vinguandurid, iga külas sündiv laps saab endale õunapuu ja uus pere teretulemast kaardi ning püsilille,” selgitas Anu Tooming.
Kiissa külas on kolm talu. Aastaid tagasi Kiissale kolinud Meister Janno Sassil on suured plaanid rajada Kiissale omanäoline meelelahutuskeskus, puidust Tigumaja paetiigi kaldale.
Laura Põldvere juurde Maetsmalt
Maetsma küla elanik Avinurme Külavanemate koja liige Katre Mölder jutustas külaplatsist, mida kutsutakse Põldvere pargiks seal kunagi elanud perekond Põldvere järgi (samas asus kunagi ka Maetsma koolihoone). „Armastatud laulja Laura Põldvere juured on pärit just sealt, kus asub praegu meie külaplats. Tema vanaisa Joel Põldvere koos oma perega on tihti käinud meie kokkutulekutel ja meenutab suure heldimusega siinseid noorusaastaid. Külaplatsil on laululava.
„2019. aastal tähistasime oma küla esmamainimise 420. aastapäeva küla kokkutulekuga, osavõtt oli rahvarohke. Maetsma küla ehteks on kindlasti kaunis ja looklev Avijõgi, mis oma kurvilisusega kütkestab paljusid kodusid. Külas asub Maetsma soo ning meid ümbritsevad rikkalikud marja- ja seenemetsad.”
Lendoravad ja kaitseväelased
Avinurme Külavanemate koja juhatuse esinaine Kaja Leeben tutvustas Paadenurme küla. „Tegemist on metsakülaga, mille pindala on 2299 ha, sellest 80% metsamaad. Kolhooside õitsengu aeg oli Paadenurmes ja endiste Muru, Tõlga, Laurisaare külade piirkonnas, kus asus üle 60 suitsu. Kui ehitati raudtee ja rajati Avinurme tünnitööstus, hakkasid inimesed välja rändama ja paljud rajasid enda kodud töökohale lähemale. Nüüd on külas ainult 11 inimest ja üheksa suitsu. Osades toimetatakse suve perioodil.
Paadenurmes on looduskaitseala mis rajatud kaitsealuste looma- ja linnuliikide, nende elupaikade ja loodusmetsade kaitseks. Seal pesitseb must toonekurg ja lendorav.
„Meie külas ei saa rahust ja vaikusest juttugi olla, pidevalt käib „sõda“. Siia on rajatud Alutaguse lasketiir ja harjutusala.”
Aasta küla komisjoni visiidile Avinurme elasid huviga kaasa Jõgevamaa Kodukandi juhatuse esimees Liia Lust ja aseesimees Pille Tutt, kes on Jõgevamaa Aasta küla 2018 kogukonna elu edendava MTÜ Sadala Külade seltsi esinaine.
Tänavu on aasta küla valimisel oluline muudatus. Esmakordselt liidetakse omavahel kokku hindajate tulemus ja rahva hääletus.
Eesti Aasta Küla 2021 kuulutakse välja 18 juuni hommikul, siis algab ETV saade Terevisioon just sellest külast.
Jaan Lukas