Fotogalerii
Tre Raadio Pärnu stuudios 17. märtsil toimunud väärikate loengu külalisteks olid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor, eesti inimgeograaf ja TÜ regionaalplaneerimise kaasprofessor Garri Raagma ning Salva Kindlustuse Pärnu ja Saaremaa regiooni juht Andres Sooniste; saatejuht Meelis Sarv. Kuuenda loengu teemaks oli “Pärnumaa arengu võtmeküsimused”. Saade on järelkuulatav.
Kolmveerandtunni pikkuse vestluslaadse loengu alguses ütles Andres Sooniste, et vaadelda saab pikas ja lühikeses vaates. Pärnumaa ja Pärnu linn on olnud unikaalses seisundis, kus nõukogude aja pärandist mäletatakse lokkavat tööstust: masinatehas, piimakombinaat, lihakombinaat, leivakombinaat, õlletehas ja palju muud, lisaks nõukogudeaegne sanatooriumide süsteem. Tänaseks on suured – isegi riiklikud ettevõtted – Pärnu majandusmaastikult kadunud ja asendunud mõnes mõttes täiesti uue pildiga.
Turismisektor on olnud lipulaev ja tõmbenumber nüüdki. Teiselt poolt metsatööstus ja puidu töötlemine on praeguseks Pärnus arenguhüppe teinud. Tegelikult on Pärnu ka elektroonika ja IT majanduse osas teinud pika sammu edasi. See on üks suur muudatus, mis viimase paarikümne aasta jooksul toimunud.
Garri Raagma lausus, et lühivaates on asi hapumast hapu, sest Pärnut nähakse sageli peamiselt suvekleidis ja -kübaraga. Turismisektor on loonud linnale väga hea maine. Samas on tekkinud olukord, kus turismi osa on 40 kuni 70% all võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Pärnu asub tööpuuduse osas tagant poolt kolmandal kohal. Palgad on madalamad. Seis on kehvakene. Pikemas vaates on kaks dimensioon. Üheks on struktuuri muutus. Tekstiil on osalt minemas, õmblused on juba läinud. Elektroonika püsib siin suhteliselt odava tööjõu tõttu. Elektroonika firmadele on tulnud nüüd leevendust sellega, et Hiinaga käib kaubandussõda ja sealt ei saa kaupa kätte. See tähendab seda, et mitmed firmad Euroopas tellivad lähemalt. Nii on mitmed elektroonika firmad praegu päris heas seisus. Vahepeal oldi languses ja koliti ümber. Näiteks Leedus oli palk 200 eurot väiksem ja üks kaabli tehas läkski kohe sinna ära. Aga tööstus on Eestit hoidnud viimasel poolel aastal. Eelmise aasta kevadel see kukkus ja kusagil augustis keris uuesti üles. Kuna Eestis on olnud tööstus heal järjel, siis Eesti pääses kukkumises kõigest mõne protsendiga. Samal ajal näiteks Itaalias ja mujal oli sama näitaja kümnel protsendil miinuses.
Pikemas vaates tuleb vaadata, mis on kõrgemapalgalised töökohad ja mis noortele sobib. Siit tuleb välja põlvkondade vahetus. Mis on see, millega edasi minna? Omavalitsus ei saa jääda pealtvaatajaks. Siin tuleb teatud tegevusi ennetada.
kui kiiresti Rail Balticu tulekuga Pärnus asjad muutuma hakkavad, sõltub paljugi varem tehtud eeltööst
Rail Balticu valmimine tähendab lähema kümne aasta perspektiivis täiesti uut olukorda nii logistiliselt kui elamumajanduse mõttes, sest siis muutub Pärnu toredaks Tallinna eeslinnaks.
Andres Sooniste osundas küsimusele sellest, et kui kiiresti Rail Balticu tulekuga Pärnus asjad muutuma hakkavad, sõltub paljugi varem tehtud eeltööst. Tibusid hakatakse lugema oluliselt hiljem. Kui omal ajal kukkusime nõukogude tootmisest välja ja võtsime omaks uue mudeli, siis nüüd asume jälle teelahkmele ja uue alguses. Võimalused on ju loodud ja mõtted suunatud rohelisele ning IT-le. Me oleme maakonna arengukavasse sisse kirjutanud, et tahame jõuda palga tasemelt Eesti keskmisele lähemale. Me küll tõuseme, aga eesmärk tõuseb järelejõudmisest veel kiiremini eest ära.
Hiinast tuuakse tootmist tagasi. Eestlasi kiidetakse väikepartiide tootmise ja lähemal olevatesse riikidesse tarnimise eest. Kui Hiinast toimub konteinerite liikumine kaks kuud ja praegu ei saagi kaupa kätte, siis vaadatakse loomulikult lähemale, kuigi see on mõnevõrra kallim.
Meelis Sarv küsis: kas ja millises valdkonnas oleks meil potensiaali tõusta?
Andres Sooniste vastas, et Pärnu omab suurepärase transpordi keskmega asukohta, kus on suhteliselt kompaktselt koos neli põhilist transpordi liiki: lennuväli, maantee kahe suure transiitkeskuse vahel, samuti raudtee ja sadam. Siia saab lisada interneti – võimaluse distantsilt tööd teha ükskõik kust punktist. Nii polegi suurepärasemat kohta kui Pärnu. Ükski teine linn ei saagi nõnda suure potensiaaliga kiidelda. Sooniste sõnul tuleb neist algetest kinni hoida ja võimendada. Maksimaalse optimumi saavutamiseks tuleb Rail Balticuga tekitada ühenduse lennuvälja ja sadamaga kombineeritult maanteega.
Garri Raagma täiendas Soonistet mõttega, et võtmesõna ei ole mitte niivõrd reisiterminal, kui just kaubaterminal. Kaubajaamaga saaks kogu Lõuna-Eesti taha. Sadama kaudu metsa väljaveo asemel võiks mõelda rohkem puidutööstuse arendamisele.
Andres Sooniste sõnul peaks linn olema jõuline suuna näitaja. Mitte ainult linn, vaid ka kõrgkool, kolledž ja ettevõtjate kogukond.
Kuula väga huvitavat saadet täies ulatuses Pärnu Tre Raadios.
Urmas Saard
Samal teemal:
RIINA SOLMAN: OLEME TEISTE RIIKIDE NÄIDETEST KORJANUD ENDALE MÕNDAGI HEAD
LAVLY PERLING: ON KÕIGITI LOOGILINE SEADA ÕIGLUS ÕIGUSE ETTE
PILLE LILL RAADIOEETRIS: MUUSIKAST KUI ELU MUUTJAST
KRISTJAN-ERIK SUURVÄLI RÄÄKIS RANGSTONG GYATHOK’I TIPU VALLUTAMISEST
