Küünlapäeval möödus 101 aastat Tartu Rahu sõlmimisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Eestile kahekümneks aastaks iseseisvuse ja rahuaja arenguperioodi kindlustanud sündmusega seonduvad kaks olulist paika: Tartu linn ja Jõgeva vallas Jõgeva-Mustvee maantee ääres Laiusevälja külas asuv Tartu rahu Eesti delegatsiooni juhi riigimehe ja diplomaadi Jaan Poska sünnimaja.
Tulevane Tartu „rahuvürst” Jaan Poska sündis 1866. aasta 24. jaanuaril tosinalapselises peres viienda lapsena. Tema sünnimaja juures süütasid käesoleva nädala teisipäeval kell 11.30 küünlad ja asetasid lillekorvid Kaitseliidu Jõgeva maleva liikmed Kalle Kalme ja Johel Aas ja Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev.
Laiuse Jaan Poska Põhikoolis tähistati Tartu Rahu 101. aastapäeva koos Jaan Poska 155. sünniaastapäevaga
„Jaan Poska tõi Eestile iseseisvuse oma vaimujõu, tarkuse ja läbirääkimiste meisterlikkusega. Tänasest Jõgeva vallast on aga pärit ka mitmeid vapraid sõjamehi Vabadussõjas. Saduküla lähedal Pööra külas sündinud Aleksander Tõnisson juhtis Vabadussõjas Viru rinnet, tõusis kindralmajori auastmeni, oli Eesti Vabariigi sõjaminister, kaitseminister, Tartu linnapea ja Tallinna ülemlinnapea. Samuti võrus Jõgeva vallast Karl Tiimann, kellele meie naaberomavalitsuses Põlvamaa vallas Puurmani mõisas partisanide pataljoni formeerunud Julius Kuperjanov andis nõu Laiuse kihelkonna Kaitseliidu loomiseks. Vabadussõda meenutavad mälestussambad paiknevad Laiuse, Torma ja Palamuse kalmistul ja Sadukülas,” rääkis Külauudistele Viktor Svjatõsev, kes on ka Kaitseliidu Jõgeva maleva malevapealiku abi.
Laiuse Jaan Poska Põhikoolis tähistati Tartu Rahu 101. aastapäeva koos Jaan Poska 155. sünniaastapäevaga. „Plaan oli ümmarguse aastapäeva puhul kooliga minna Tallinnasse Jaan Poska muuseumi ja monumendi juurde, aga viiruse levik teeb plaanidesse omad korrektiivid. Jaan Poska sünniaastapäeva ja Tartu rahu aastapäeva tähistame koolis koos ühise üritusena – sünniaastapäeva kõnes said mõlemad teemad omavahel seostatud. Sel korral pidasin kogu koolile väikese kõne-ettekande ning pärast viisime kooli esindusega Jaan Poska sünnikodu juurde mälestusküünla ja lilled. Selle aastase kõne pidasin Jaan Poska infostendi ees, kuna hoones on remont ja raamatukogu on kolinud meie aulasse. Igal aastal püüan Jaan Poskat käsitledes eraldi välja tuua ja Jaan Poskaga seostada ka mingit laiemat teemat – seekord usuvahetusliikumine ja õigeusk Laiusel,” selgitas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aivar Roosiõis.
Roosiõie sõnul on Jaan Poska ja Tartu rahu teema lõimitud ka teistesse õppeainetesse
„Ajalooõpetajana rõhutan seda, et inimesed, kes oma elus suuri tegusid teevad sünnivad meie keskel, mitte kuskil eemal. Tartu rahuga seonduvalt rõhutan Vabadussõjas osalenud koolipoiste isamaa-armastust ja julgust,” märkis ta.
Roosiõie sõnul on Jaan Poska ja Tartu rahu teema lõimitud ka teistesse õppeainetesse: kunstiõpetusse isamaaliste joonistuste, ja emakeele tundi luuletuste ja näiteringis õpitud näidendite kaudu.
Tartus Vanemuise (kunagisel Aia tänaval) ringi jalutades viib tee mööda ajaloolisest majast, kus 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahu. Eesti Vabariigi president Lennart Meri on seda sündmust nimetanud Eesti Vabariigi sünnitunnistusele allakirjutamiseks.
Taru rahu allkirjastati hoone teisel korrusel, esimesel korrusel asus pressikeskus.
Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil asusid selles majas kohus ja prokuratuur, Eesti NSV Leen Kulmanni nimeline kutsekeskkool ja alates 2011 on hoones Poska gümnaasium.
„Meie koolis ilmub ajaleht Poska sõnumid, õpilased esitavad uurimistöid konverentsil Poska akadeemia,„ ütles humanitaaralade huvidega abiturient Anett Aasmäe.
Eesti Vabariigi välisminister Eva-Maria Liimets tunnustas tähtpäeval Jaan Poska medaliga poliitikut ja riigitegelast Tunne Kelamit ja Poska Muusemit (Sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond).
Jaan Lukas