Keskkonnaministeeriumi, Kuusakoski AS-i, Eesti Autolammutuste Liidu ja BLRT Refonda kahenädalase kampaania käigus koguti sel sügisel kokku 256 autoromu. Kõige rohkem viidi romusid ära Tartumaalt.
„Tänavused tulemused jäid kampaania esimese aasta tasemele, kuid kolme aasta kokkuvõttena on kuue nädalaga tasuta ära viidud 936 romu,“ ütles keskkonnaminister Rain Epler. „See on päris korralik saldo ning panus materjaliringlusse ja puhtamasse keskkonda. Küll aga soovitan kindlasti enne sõiduki romuks kuulutamist kaaluda selle remontimist — nagu iga muu asja puhul. Olen ise 1993. aasta VW Golfi omanik, mis tänu regulaarsele hooldusele ja vajalikele pisiremontidele sõidab küll ja veel ning mille ökoloogiline jalajälg on väiksem kui ükskõik kui moodsal uuena soetatud autol,“ toob keskkonnaminister näite elust enesest. Minister lisab, et kui siiski on auto lootusetult katki, tuleb ta viia ametlikku lammutuskotta või ametlikku metallikokkuostu, mitte jätta aastateks vedelema.
Kõige rohkem korraldasid Kuusakoski, Eesti Autolammutuste Liit ja BLRT Refonda tänavu romude äravedusid Tartumaal, kus koguti kokku 45 romu. Tollele järgnevad Harjumaa 35 ning Järvamaa ja Lääne-Virumaa kumbki 27 romuga. Võrumaal koguti 26, Tallinnas 23, Pärnumaal 23, Jõgevamaal, Viljandimaal ja Põlvamaal koguti igas 10 romu. Raplamaal viidi ära 9, Läänemaal 4, Valgamaal 4, Ida-Virumaal 2 ning Hiiumaal 1 romu.
Rain Epler. „Olen ise 1993. aasta VW Golfi omanik, mis tänu regulaarsele hooldusele ja vajalikele pisiremontidele sõidab küll ja veel ning mille ökoloogiline jalajälg on väiksem kui ükskõik kui moodsal uuena soetatud autol.”
Autoromu, millelt ei ole eemaldatud ohtlikke osi, liigitatakse ohtlike jäätmete hulka. Maha kallatud või põletatud mootoriõli võib põhjustada ohtu nii keskkonnale kui ka tervisele. Autoromust eemaldatakse käitlemise ajal 6 kuni 12 liitrit vedelikke (v.a kütus). Lisaks põhjustavad tõsist muret pliiakude vale käitlemine ning plasti põletamine. Seetõttu tuleb autoromu anda käitlemiseks ettenähtud kohta ehk keskkonnaluba omavale käitlejale.
Probleem on ka see, et romud hõivavad ära paljud parkimiskohad, mistõttu jääb näiteks lumekoristus poolikuks või ei saa inimesed oma kasutuses olevaid autosid parkida. Inimesed on kimpus olnud ka sellega, et autode kinkimisel või müümisel hangeldajatele, kes lubavad registris asjad korda ajada, jääb tegelikkuses sõiduk ikkagi endise omaniku nimele. Sellisel juhul vastutab too ka kõiksugu trahvide ja muu sellise eest.
Romukampaania ajal helistasid mitmed korteriühistud, kes soovisid teadmata omanike autosid ära anda. Kui kusagil on pikalt seisnud romusõiduk, siis tuleks võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, kes tuvastavad omaniku ning võtavad ise ühendust.
Jäätmeseaduse järgi peab keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse ettekirjutuse alusel jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise eest vastutama maa omanik, kelle territooriumil jäätmed on. Haldusmenetluse raames tehtud ettekirjutusega saab anda romusõiduki omanikule kohustuse romusõiduk jäätmekäitlejale üle anda. Jõude seisvad või hüljatud sõidukid on potentsiaalsed ohuallikad ning mingist hetkest alates keskkonnaohtlikud. Kohalik omavalitsus saab likvideerida omavalitsusele kuuluvalt maalt jäätmed, mille puhul ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada.
Kuhu romusõidukid viia, seda vaata www.kuhuviia.ee
KU päevatoimetaja