Täna, täpselt kümme aastat tagasi, 2010. aasta 15. augustil ilmusid esimesed kuraditosin uudisnuppu Külauudiste infoveskis. Uudiste hulk ja valik oli muljetavaldav. Uudised koostati valdavalt üsna napisõnaliselt, enamik ilma illustreeriva fotota ja peamiselt Eestimaa kagunurgast, aga võis lugeda teateid ka täiesti teistest ilmakaartest, paar sõnumit koguni välismaal toimuvast.
Kõige esimene uudis vahendas Antsla valla veebilehes avaldatud teadet, milles kutsuti üles annetama äiksest süttinud ja maha põlenud OÜ Sän & Män tootmiskompleksi taastamise heaks. Muuhulgas öeldi: „Loomulikult ei suuda me korvata rahalist kahju mida tekitas välgutabamus ja sellele järgnenud tulekahju valla ühe edumeelsema ettevõtja tootmisbaasile. Pigem on tegemist moraalse toetusavaldusega kui annetate.” Kümne järgneva aasta kestel ja kümnete eelnevate aastate kestel on ikka annetatud ja moraalselt toetatud seal, kus seda vajalikuks peetud ja mitte üksnes õnnetustes. Ka Külauudiseid on toetatud nii hea sõna kui rahaga, mille eest toimetus on väga tänulik. On ju tegemist õhinapõhisel innukusel tegutseva Eesti kodanikuajakirjanduse seltsi väljaandega, kus uudiseid ei vahendata kommertslikul eesmärgil.
Üks innukamaid Külauudiste kaastöötajaid on kahtlematult 2011. aastal Delfi rubriigi “Eesti Elu” aasta autoriks valitud Jaan Lukas, kes saanud 2017. aastal tänukirja ka Külauudistelt ja Eesti kodanikuajakirjanduse seltsilt. Ta on katkematu järjepidevusega teinud Külauudistele kaastööd pea sama kaua nagu Külauudised ise on kestnud. Millised paigad on peamiselt tema tähelepanu keskmes? „Küllap ikka Jõgevamaa linnad ja tänased vallakeskused Jõgeva, Põltsamaa Mustvee, Jõgeva vallas Kuremaa ja Sadala, samuti Torma, Põltsamaa vallas Põltsamaa, Kamari, Pajusi, Tapiku. Mustvee vallas Mustvee, Kasepää, Avinurme,” loetleb Jaan enim kajastatud paiku oma koduses maakonnas. „Teistest maakondadest ehk Viljandimaal Kuhjavere seoses nende teatripäevadega,” jätkab Jaan. „Kuulsamad isikud, keda olen spetsiaalselt Külauudistele usutlenud, on ehk tänavune Lutsu preemia laureaat Argo Aadli, ehk oli ka eelmine või üle-eelmine laureaat Gert Kiiler ja ajakirjanik Ivan Makarov, kes Valdo Pandi preemia laureaat ja Postimehe aasta autor. Mainida võiks head koostööd Jõgevamaa Kodukandi ühendusega, Jõgevamaa Arendus- ja Etttevõtluskeskusega, Sadala Külade Seltsiga, SA Kuremaa turismi ja arenduskeskusega, Jõgevamaa Kultuurikojaga ja pajude teiste mittetulundusühingute ja seltsidega.”
Viimasel viiel aastal on uudiste esinemise sagedus suurenenud Pärnumaalgi. Aegajalt eksib Külauudiste reporter Lätti, Leetu, Soome ja veidi kaugemalegi. Üksikutel kordadel on tulnud lugusid Brüsselist Uuraliteni ja vahendatud nähtut Aafrikast. Siiski jääb keskne tähelepanu ikkagi siiasamasse Maarjamaale – eelistatult külaelu kajastamisele. Jätkuks vaid rohkem nõnda-öelda küla-ajakirjanikke või kirjasaatjaid, kes väiksemate paikkondade elu enim esile tõstaksid.
Ette vaatavalt tõstatuvad mitmed küsimused. Milles ja kui palju peaks Külauudiste portaal taotlema omanäolisust, olema uudiste valikus mitmekesisem või käsitlema suurema põhjalikkusega teatud kindla suunitlusega teemasid? Kuidas üht või teist suunda paremini edendada? Kuidas laiendada kirjasaatjate ringi ja kuidas nende hulga suurenedes suudaksime saadud lugusid toimetada? Elu on näidanud, et kõigile ei saa kohe administreerimise voli anda. Lood vajavad enne avaldamist keelelist toimetamist. Kahjuks meil puudub keeletoimetaja.
Urmas Saard