Palamusele on toonud kuulsust mitte ainult kirjanik Oskar Luts vaid ka tema filmiloojast vend Theodor Luts (1896 Kuremaa vald Palamuse-1980 Sao Paulo ), kelle mälestuseks ja auks saavad 15-16 augustil teoks XXV filmipäevad.
Theodor Lutsu filmipäevad algavad traditsiooniliselt lillede asetamisega tema sünnimajale, milleks on ajalooline Palamuse apteek. Sündmuse toimumispaigas Palamuse rahvamajas kestab kaks päeva mitmetunnine filmiprogramm, mis koosneb Eesti parematest mängu- ja dokumentaalfilmidest. Laupäeval saab esimesena vaadata Mark Soosaare filmi vestlusest Theodor Lutsu lese Aksella Lutsuga Palamuse muuseumi vanaaegses klassitoas. Linastub ka Indrek Kanguri mängufilm Theodor Lutsu filmipäevade konkursi ühest auhinna võitjast Jaan-Jürgen Kausist.
Pärast Peeter Urbla mängufilmi “Ma pole turist, ma elan siin” vaatamist süüakse sünnipäevatorti. Muusikalist elamust pakub suveklassika kontsert Palamuse kirikus. Esineb Estonian Cello Ensemble (Theodor Sink, Andreas Lend, Marius Järvi, Marcel-Johannes Kits, Johannes Välja, Villu Vihermäe), kõlab Veljo Tormise, Heino Elleri, Pjotor Tšaikovski ja teiste heliloojate looming.
Pühapäeva hommikul saab vaadata Theodor Lutsu mängufilmi “Varjatud Karjala Kannase”, mida ta loonud Soomes. Theodor Luts oli ka Soome filmi peaoperaator. Vaadatakse ka Ilmar Raagi filmi “Tappev Tartu”. Neliku “Kevad”, Suvi”, “Sügis” „Talv” looja Arvo Kruusemendi loomingust linastub mängufilm “Naine kütab sauna”, kus peaosas Ita Ever.
Seoses filmipäevadega on põhjust meenutada olulisemat Thedor Lutsu eluloost. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas 1918. aastal Peterburi kommertsgümnaasiumi. Eestis alanud Vabadussõda haaras sõjakeerisesse ka Theodor Lutsu, kes võitleas Julius Kuperjanovi partisaniükskuste koosseisus ja tegi kaasa ka Paju ning Võnnu lahingu. 1920-1922 töötas Thedor Luts nii staabiohvitseri kui ka tantsuõpetajana.
Filmialal on Theodor Luts iseõppijana täiendanud ennast Pariisis ja Berliins. Teise Maailmasõja eelses Eestis lõi Thedor Luts kolm mängufilmi, millest kaks – “Noored kotkad” (esimene Eesti täispikk mängufilm aastast 1926) ja “Vahva sõdur Joosep Toots”, saanud ehk inspiratsiooni tema kodukandist ja sõjateest Vabadussõjas. “Päikese lapsed” valmis koostöös Soome kineastidega. 1932 asus Thedor Luts tööle Soome, 1944 siirdus Rootsi ja alates 1946. aastast elas Brasiilias, kus tegutses samuti filmitegemise ja filmiaparaatide turustamisega.
Thedor Lutsu filmipäevi on Palamusel peetud alates 1996. aastast. Korraldajaks on MTÜ Look eesotsas Arne Tegelmanni ja Tiina Säälikuga. Varem on filmipäevade raames toimunud ka konkursid. “Thedor Lutsu filmipäevad on olnud oluliseks sündmuseks Eesti filmiloos. Seal kohtuvad paljud filmiloojad. Minagi olen seal nendest paljudega tuttavaks saanud, näiteks Ilmar Raagi ja Meelis Arulepaga, kes loonud ka palju kõneainet tekitanud filmi “Sipsik”,” ütles Külauusistele Põltsamaal elav fotograaf ja filmimees Väino Valdmann, kes 2011. aastal võitis peaauhinna tõsiellufilmide kategoorias filmi “Pea tegemine eest”. Film jutustab kirjanik Henn-Kaarel Hellati büsti meisterdamisest Põltsamaa kunstiharrastajate poolt.
Samuti on filmipäevadel edu saavutanud ühendus Õ fraktsioon, mis loonud ka täispika mängufilmi „Malev”.
Jõgeva eakate Faceboki lehel Elurõõm on tehtud ettepanek avada Palamusel skulptuur, millel jäädvustatud vennad – kirjanik Oskar ja filmimees Thedor.
Jaan Lukas