Aastaid kepikõndi harrastanud ja paljusid teisigi tervisekõnnile õhutav Sirje Soovik on koos lastelastega sportliku eluviisi ühendanud veel ühe kasuliku tegevusega, mida tehakse töökinnastes.
„Nüüd juba kolmandat nädalat lastega tervisekõnnile minnes haarame kaasa ka kilekotikesed, et suuremast rämpsust möödudes see kokku koguda ja suurde prügikonteinerisse puistata,” selgitab Sirje. Päris kõike üles ei võeta, näiteks suitsukonisid või klaasikilde. Aga kilekotid, taara, tühjaks söödud pakendid, salvokelgu tükid ja muu seesugune praht võeti täna Sindi dendropargi ja Sõpruse pargi piirkonnast üles.
„Meie kuueaastane Karl Harald küsib alati, mummi, miks nendel teistel kõndijatel ei ole kotte kaasas?” Aga Sirje lausub mõtlikult, et koos saaksime muuta meie armsa Sindi palju puhtamaks ja meeldivamaks. „Nüüd on hakanud jälle rohkem inimesi välja tulema, puhtas looduses on hoopis rõõmsam jalutada,” räägib Sirje hoogsalt ühe maha visatud paberi juurest teise juurde astudes. Pidev kummardamine ja sirutamine näib justkui kindlat liiki võimlemise liigutustena. „Väga tervislik,” ja hüüab rõõmsal naerul koerakesega möödujatele, et kus nende kotike on? Ei, Sirje eesmärgiks pole eriolukorra 2+2 korraldust rikkuma kutsuda. Aga salamisi arvab, et teisedki võiksid omaette sarnast hoogtööpäevakut teha. „Tund-poolteist pole midagi ülejõukäivat. Mina ei sunni lapsi minema.” Kümnene Grete Marie sai täna õppeülesanded varem valmis ja kohe kibeles vanaemaga välja minema.
Urmas Saard