Pärnu ja tema osavaldade elanike arv on võrreldes eelmise aasta 2. jaanuariga kasvanud 232 inimese võrra, aasta lõpus elas Pärnu omavalitsuses 51 504 inimest.
[pullquote]Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri[/pullquote]Elanike arv on suurenenud Eesti teistest omavalitsustest ja välismaalt Pärnusse kolimise tõttu. Iive oli negatiivne, inimesi suri rohkem kui sündis.
Pärnusse saabujaid oli eelmisel aastal 415 inimese võrra rohkem kui lahkujaid. Suurem osa uusi elanikke tuli mujalt Eestist, kuid ka välisriikidest saabujaid oli iga kuu kümnetes. Kõige enam koliti välismaalt Pärnusse mais (57), kõige vähem augustis (18).
Eesti teistest omavalitsustest saabujaid oli kõige rohkem veebruaris (189) ja kõige vähem novembris (127). Nii välismaalt kui mujalt Eestist tulijate arv oli enamikel kuudel tulijate kasuks, vaid augustis, septembris ja oktoobris oli lahkujaid rohkem. Tõenäoliselt on nendel kuudel mindud õppima mõnda teise linna, õppeaasta algus on ka lastega peredele kõige sobivam aeg kolimiseks.
Ainsana sündis juulis üks inimene rohkem kui suri. Märtsis, augustis ja septembris oli sünde ja surmasid võrdselt, kõige suurem oli sündide ja surmade vahe mais (31 inimest).
2. jaanuaril muutusid kõikjal Eestis kehtetuks nende isikute aadressid, kes olid rahvastikuregistrisse kantud omavalitsuse täpsusega. Andmete korrastamise tõttu kaotas elanikke enamik omavalitsustest, Pärnule tähendas see 611 „surnud hinge“ kadumist.
Rahvastikuregistri andmetel elas Pärnu linnas (keskuslinn koos osavaldadega) eelmise aasta 1. jaanuaril 51 883 ja 2. jaanuaril 51 272 inimest. Võrreldes 1. jaanuariga oli aasta lõpus Pärnus 379 inimest vähem, kuid selline võrdlus ei näitaks tendentsi: 2018. aastal suurenes Pärnu omavalitsuse elanike arv 243 inimese võrra, eelmise aasta kasv oli 232. Mõlemal aastal oli iive negatiivne, kuid rände tõttu elanike arv kasvas.
KU päevatoimetaja