Sindi gümnaasiumis õppivate õpilaste kodud said jõulukingiks suitsuandurid. Säärase kingituse mõte läks idanema pärast Ihastes toimunud tuleõnnetust, mis on üks Eesti lähiajaloo ohvriterohkeim kahjutuli.
[pullquote]Teile kõigile kingitakse täna suitsuandur, ikka selleks, et jõulud teie peres mööduksid turvaliselt![/pullquote]Täna kogunesid kõik Sindi gümnaasiumi õpilased kooli aulasse, kus direktor Ain Keerup kõneles sellest, et jõulude ajal räägitakse hoolimisest rohkem kui seda tavapäraselt tehakse. „Hoolimine ei ole väga raske, see ei nõua meilt väga palju aega ja sageli ei ole selleks vaja ka kulutusi teha. Mõnikord aga siiski on,” lausus Keerup, kes tõdes, et kahjuks sageli küll hoolimisest jutustatakse, kuid sõnadeks see jääbki. Direktor väljendas siiralt head meel, et saab töötada Sindi gümnaasiumis koolijuhina. „Tõsi, see töö ei ole sugugi nii lihtne, kui paljudele tundub, aga mind ümbritseb väga palju hoolivaid inimesi. Õpilased hoolivad oma kodumaast. Nad ei räägi sellest, vaid seisavad riigile olulistel hetkedel sadade sinimustvalgete lippudega. Nad hoolivad oma õpetajatest ja minust kui koolijuhist. Tean seda, sest saan iga päev pea kümme kallistust. Uskuge, see on südantliigutav.”
Hoolivad ka täiskasvanud. „Et meie kooli õpilastest hoolida, ei pea olema kindlasti koolitöötaja. Piisab, kui oled koolitöötaja abikaasa, või siis lapsevanem ja hoolekogu esimees,” lausus Keerup ja selgitas, et tänase kokkusaamise algpõhjuseks on Lõuna-Eestis toimunud väga kurb sündmus. Tulekahjus hukkus perekond: ema, isa ja kolm väikest last. Ta palus kõigil püsti tõusta ja mälestada hukkunud peret minutilise leinaseisakuga.
Kas seda äärmiselt kurba sündmust oleks saanud ära hoida? Maja põlengut võib olla mitte, aga pereliikmete hukkumist ilmselt küll. Oleks piisanud, kui majas oleks olnud suitsuandur. Esialgsetel andmetel seda kahjuks ei olnud. Täpsemalt öeldes, ei ole leitud.
„Me kõik väga loodame, et keegi meist ega meie lähedastest ei peaks midagi sellist läbi elama. Aga lootmine sageli ei aita, tegutseda on vaja,” arutles Keerup. „Teile kõigile kingitakse täna suitsuandur, ikka selleks, et jõulud teie peres mööduksid turvaliselt!”
› Aitäh, et hoolid!
Kõik sai alguse Sindi gümnaasiumi tööka kantseleijuhataja Marise abikaasa Tarmo mõttest, et kas kool ei kaaluks võimalust kinkida oma õpilastele suitsuandur. „Suur tänu sulle Tarmo selle suurepärase mõtte eest. Ja aitäh, et hoolid. Suur tänu Maris, et selle mõtte minuni tõid. Aitäh, et hoolid!”
Koolil sellised võimalused puuduvad. Aga mõte oli nii suurepärane, et direktor asus otsima võimalust selle ellu viimiseks. Keerup tunnistas, et tema mõtted jõudsid väga kiiresti Sindi ettevõtja ja kooli hoolekogu esimehe Toomas Kandima juurde. „Ta on mees, kes ei jaga lubadusi, aga kellele saab alati loota. Ja positiivset vastust ei pidanud ma kaua ootama. Suur tänu Toomas, et tulid meie mõttega kaasa ja olid valmis seda kõike rahastama. Suur tänu, et hoolid!”
Sõna saanud Marise abikaasa ja Päästeameti päästetöö osakonna nõunik Tarmo Voltein ütles, et tema mõte ja ootus polnud kaugeltki nii suur nagu see nüüd välja kujunes. Nõunik pidas silmas, et väga hea olnuks seegi kui vähemalt esimese klassi lapsed saanuks suitsuandurid koju viia. „Suur tänu koolijuhile, kes mõtte nii suurelt käima lükkas ja muidugi erilised tänusõnad firma OÜ Ambroosius juhile Toomas Kandimale, kes selle pööraselt suure ostu kinkide koju viimiseks ära tegi,” tunnustas Tarmo Voltein Sindi ettevõtja suuremeelsust. Kokku osteti kinkimiseks 344 suitsuandurit.
[pullquote]andur annab ohust märku juba minuti jooksul pärast tule tekkimist[/pullquote]Nõunik ütles, et suitsuandurite kohustuslik kasutus kehtib Eestis juba kümmekond aastat, aga vaatamata sellele saavad inimesed endiselt vajaliku seadme puudumise tõttu kannatada. „Kas keegi oskab öelda, kui kiiresti tuli levib inimesele ohtlikku staadiumisse?” Rohkem käsi tõusis vastamiseks algklasside ja põhikooli astmes õpilaste seas ja nemad olid ka õigele vastusele lähemal. Tarmo Voltein selgitas, et juba viie minutiga võib tule levik kujutada inimese tervisele väga tõsist ohtu, mõnel juhul veelgi kiiremini. Kuid andur annab ohust märku juba minuti jooksul pärast tule tekkimist ja nii suudab inimene veel iseseisvalt ennast ning teisi päästa. Muidugi ei tohi unustada numbrit 112.
Nõunik juhtis tähelepanu, et anduri paigaldamisel ei tehtaks vigu. Kruvidega kinnitamise asemel on kasutatud kahepoolset kleeplinti, mis on äärmiselt rumal tegu. Kord nädalas tuleks vajutada kontrollnuppu ja aegajalt peaks andurit tolmust puhastama.
Toomas Kandima on varemgi erinevaid ettevõtmisi sponsoreerinud, kuid hoidunud avalikkuse tähelepanust ja püüdnud jääda napisõnaliseks. Sedakorda tal enam ei õnnestunud tagaplaanile jääda ja juttugi oli pisut rohkem. Ta avaldas arvamust, et küllap on paljudes kodudes juba suitsuandurid olemas. „Aga võibolla oleks tarvis veel mõnda ruumi lisada üks andur? Kui ise ei vajata, siis palun kinkige andur edasi neile, kellel see puudub,” rääkis Kandima.
Andurid kingiti klasside kaupa pakitult ja punase lindiga kaunilt seotult klasside esindajatele, et siis hiljem igale õpilasele isiklikult üle anda. Pidulikul kinkimisel osalesid kõik neli, kellel igal ühel oli ettevõtmise ahelas oma kindel roll täita: Maris, Ain, Tarmo ja Toomas.
Urmas Saard
