Täna keskpäeval tähistati Sindi Naisliidu ja Sindi seltsimaja ühisel korraldusel advendiaja algust vaimuliku sõna ja advendiküünla süütamisega. Jõulutervituse lausus Tori vallavanem Lauri Luur. Jõulutaat Janno jagas maiustusi ja tegi koos sportliku elulaadi levitaja Sirjega lastele ringmängu.
Tori vallavanem Lauri Luur jutustas mõne aasta tagusest jõuluõhtust, kui tedagi oli kutsutud jõuluvana tegema. „Nii kui ma oma autoga kõrvalteelt suurele teele pöörasin, nii ma kohe külglibisemises sügavale maanteekraavi pidama jäin, õnneks rataste peale. Siis ma mõtlesin, et telefon jäi koju, päris pikk maa jalgsi koju jalutada ja mitte keegi mööda ka ei sõida. Kuub seljas, valge habe ees – jõulumees, keda lapsed ootavad.” Ja siis ta otsustas uuesti autosse minna ja proovida, et äkki õnnestub omal käel välja pääseda, ikkagi nelikvedu. „Ja ratas haakus kruusa taha ja auto tuli tee peale tagasi. Jõudsin ukse taha, kus mind oodati, minutilise täpsusega. Tagasisõidul mõtlesin, et imesid juhtub. Eriti jõuluajal.”
Ilme Prenge laulis mitu kaunist laulu: „Valged jõulud”, „Jõulud mulle”, „Talve võlumaa”. Saugast saabunud reel sai hoburakendis saanisõitu teha. Samal ajal liikus jõulutaat Janno maiustuste kotiga ringi. Sindi Naisliit pakkus kuuma jooki, kringlit ja piparkooki, mille eest kohalviibinud ei pidanud midagi maksma. Seltsimaja fuajees töötas Sindi noortekeskuse kohvik Sinklased, mille leti taga teenindas Sindi gümnaasiumi õpilane Kaur Kasemaa, kes pälvis hiljuti Tori valla aasta noore auväärse tiitli.
« Need päevad on mõeldud meie hinge toitmiseks ja harimiseks
EAÕK ülempreester, kes muude kohustuste hulgas teenib ka Sindi Jumalailmumise kogudust, ülistas tänast päeva, kus ei ole tormi ega süngeid pilvi. Päeva muutsid kauniks maad kattev värske lumi ja pilvitust taevast särav päike. „On põhjust tänada Taevaisa ilusa päeva eest! Minu käes olev tilluke valgus tuletab meelde, et tänane päev ei ole tavaline pühapäev. Me oleme meenutamas jõuluaega.” Ülempreester peatus Luuka evangeeliumi jutustuses sellel kohal, kus Jeesus kohtus oma rännakul tee ääres istuva pimeda kerjusega. Jeesuse sõna peale sai kerjus nägemise tagasi. Füüsiliselt nägijaks saamiselt suunas ülempreester kuulajate pilgu sellele, et ka vaimses arusaamises muutuksid pimeduses viibivad inimesed nägijateks. „Meie kõige paremad jõuluaegsed kingitused on mõistagi südamlikkus, lugupidamine, head sõnad ja kõik võimalik, mis ligimesele rõõmu teeb. Kui kellegile on midagi halvasti öeldud, siis oleks nüüd kohane paluda andeks ja otsida lepitust. Need päevad on mõeldud meie hinge toitmiseks ja harimiseks. Ja tema ainusündinud Poeg ja Püha Vaim loovad selleks usaldust, arukust ja head tahet. Aamen!”
Ardoljani käes olevast laterna leegist võeti kodudesse tuld kaasa.
Jõulutaat Janno kutsus lapsed ja täiskasvanud, kes pole unustanud laste ringmänge, omavahel kätest kinni võtma. Sintlane Sirje Soovik ja vallavanem olid ühed neist lustlikest suurtest inimestest, kes jõulutaadi kutsele kiiresti vastasid ja muidugi terve hulk pisikesi tüdrukuid ja poisse. “Kes aias, kes aias? / Mesilane aias. / Mis nimi …,” lauldi segamatult teadmises, et ühtegi mesilast küll jõulukuul lendamas pole, aga liikumisega saadi sooja ja rohkelt lõbu selletagi külluses. Sirje saabus esimese adventpüha tähistamisele otse kaugelt Lapimaalt, kust tulema asudes olnud 61 cm lund ja krõbedad külmakraadid. Koduteele pidi ta plaanitust mõned päevad varem asuma, sest neil päevil austati Pärnumaa vabatahtlikke. Sirje oli üks Aasta vabatahtlike nominentidest, keda tunnustati kepikõnni ja sportliku elulaadi levitamise eest.
Kahurimäe nõlvad sõideti liugulaskmisel roheliseks, aga see ei muutnud libisemist oluliselt kehvemaks. Üks noormees tegi laskumisi koguni lumelauaga.
Päeva peakorraldaja, Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste, kinkis abilistele koduteele kaasa inglikese ja tänas kõiki osalejaid.
Urmas Saard
