Läinud nädala kolmapäeval rääkis Ene Eisenberg-Lindqvist oma rännuelamustest Ameerikas. Suure auditooriumi toolidel istusid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õpitoa Rännumees kuulajad. Jutustaja peatuspaikadeks olid Belize, San Pedro, Bonita saar, Fort Lauderdale Floriidas ja New York.
[pullquote]Mõtlesin, et kui tahad varbad külge jätta, kobi parem paati[/pullquote]„Esmalt vaatame, mida me teame, milles kahtleme või mida usume,” alustas Ene. Iga esitatud väide jäi esmalt lõpuni selgitamata. Neid oli kokku kaheksa huvitavat teadasaamist. Nii sai kuulaja oma seniseid teadmisi meenutades otsustada või enda sisetunnet usaldades mõelda, kas öeldu on usutav või vajab korrigeerimist.
Esimene väide: „Guatemala peab Belize’id oma territooriumiks ja kaebas Belize’i rahvusvahelisse Haagi kohtusse. Kas väide on õige või väär?” Ja hetk hiljem, pärast vastuste saamist lausus Ene: „Näen siin informeeritud inimesi. See on tõsi.” Kõhklusi tekitas väide, et marihuana omamine on Belize’is täiesti legaalne tegevus. „Usute? Alles hiljuti legaliseeriti. Uimastit võib olla 10 milligrammi ja seda ei või kasutada avalikus kohas.” Kas kookospähkel on ikka maailmas suurim seeme? Selgub, et seišellipalmi seeme on 30 cm pikk ja kaalub 18 kg. Kookospähkel on sellele päris lähedal, aga ei jõua siiski järele.
Mida Guatemala tahab? Guatemala tahab enda kätte saada 11 000 ruutkilomeetrit maad, millest Belize ei soovi loobuda. Kaklus algas 1821. aastal Hispaaniast vabanemisel. Hiljem, 1859. aastal sõlmiti leping, millega Guatemala tunnustas Briti Hondurast ning loobus oma territoriaalsetest nõudmistest. Kuid üksnes tingimusel, et britid ehitavad neile tee Kariibi mereni välja. Aga ei ehitatud midagi. Lõpuks sai Belize iseseisvuse, kuid teed pole siiamaani. Vaidlus läks nii hulluks, et korraldati mõlemal maal referendumid, nii Guatemalas kui Belize’is. Belize korraldas tänavu suvel. Rahvas otsustas, et vaidluse peab lahendama rahvusvaheline Haagi kohus. „Nagu teada, on Haagi kohtul alati palju tööd, sest kõik ju pidevalt kaklevad. Mis te arvate, millal see otsus tuleb? Ega meil pole aimugi, kas seda otsust kunagi tulebki,” arutles Ene.
[pullquote]Paadid viivad snorkeldajad korallrahude lähedale.[/pullquote]Belize’i korallrahu asub kolmandikul osal 900 kilomeetri pikkusest Kesk-Ameerika korallrahust, mis algab Cancunist Yukatani poolsaarel ja ulatub Honduraseni. See on suuruselt maailmas teine korallrahu Austraalia Suure Korallrahu järel. Korallrahud on suurimad organismide loodud struktuurid meie planeedil. Paadid viivad snorkeldajad (maski, toru ja lestadega vee peal ujujad) korallrahude lähedale. Lained käivad korallrahust vahutades üle. „Oli võimalik käija seal snorkeldamas. Erakordselt huvitav kalade maailm. Ka väikseid haisid näeb seal. Mõtlesin, et kui tahad varbad külge jätta, kobi parem paati.” Belize’is valitseb ebausk, et Suurel Reedel Kariibi merre minnes võib mereelukaks muutuda.
Võiks arvata, et kõige tähtsam majandusharu on neil turism, sest külastatavus on peaaegu 1,5 miljonit turisti aastas. Siiski on kõige tähtsam majandusharu ikkagi põllumajandus. Peamine põllukultuur on banaanid. Teiseks tsitrusviljad ja suhkruroog. Suhkur läheb sealt igale poole maailma. 20% elanikest töötab istandustes.
Sadamalinn Belize City asub Kariibi meres Mehhiko piiri lähedal Yukatani poolsaarel. Linna jagab pooleks Hauloveri jõgi. Linna kahte poolt ühendab möödunud sajandi kahekümnendatel ehitatud käsitsi juhitav pöördsild. Ka Pärnu vallikraavi suudmesse ehitati 2008. aastal pöördsild, et veesõidukid läbi pääseksid, aga selle liigutamiseks piisab nupule vajutamisest.
Ilm on püsivalt ühetaoline: 24 kraadi sooja ja õhuniiskus ülikõrge, 91%. Rahvaarv pole suur. 2010. aasta loenduse järgi veidi üle 57 000 inimese. „Linn ei jätnud mingit erilist sügavat muljet. Rahvas tuleb sinna lennujaama tõttu. Veetaksoga sõidetakse edasi saartele. Sinna käivad ka praamid ja väikelennukid. Praamid on alati rahvast puupüsti täis,” rääkis Ene.
La Isla Bonita saare (hispaania keeles „kaunis saar”) jutustuse juurde võis vaadata ja kuulata Madonna muusikavideot La Isla Bonita. Madonna meelest oli La Isla Bonita nõnda ihaldusväärne, et sellest ilusast maast pidi tingimata ka kaunilt laulma. Saar on kitsas, 500 meetri laiuselt mõlemal pool meri. San Pedro tänavaliikluses on golfikärud sanpedrolaste autod.
Fort Lauderdale linn asub Ameerika Ühendriikide Florida osariigis, Atlandi ookeani äärse Florida poolsaare idaranniku lõunaosas. Ulatusliku kanalite võrgu tõttu tuntakse linna kui Ameerika Veneetsiat. Kanalite kogupikkus on 266 kilomeetrit. Ekskursioonil rääkis giid peamiselt rahakatest inimestest, kes on püstitanud endale uhkeid elamisi. Rahast, rikkurite ja tähelendu teinud inimeste elust kuulis giidi suust kõige rohkem pajatusi. Kes kellega elanud, käinud, kelle armuke oldud ja kuidas edasi.
Toit on Ameerikas kallis ja alati peab valima, kus ja mida süüa. Tavapärane Ameerika jõulutoit on sink ja kalkun, hautatud rohelised oad, kartuli püree, kalkuni täidis. „Proovisin ka alligaatori liha, tundus kummisena. Rohkem seda ei soovi.”
[pullquote]Florida ranniku lähedal on tekitatud looduskeskkonna katastroof[/pullquote]Florida ranniku lähedal on tekitatud looduskeskkonna katastroof – Osborne Reef – mis koosneb kasutatud rehvidest. Rehvide ladustamine ookeani algas 1960. aastal eesmärgiga luua kaladele elupaik. Arvati, et korallid haakuvad rehvirahude külge. Rehvide kokkuköitmiseks kasutati nailonnööri, aga need kulusid ära, kaablid roostetasid läbi ja kogu lasu pääses valla ning tekitasid kalda poole hulpides palju kahju. Elusa korallrahu taha takerdudes lõhkusid ja tapsid palju elusorgnisme. Randadesse uhuti tuhandeid rehve, mille kokku kogumisega peab nüüd tegelema USA armee, merevägi, rannavalve. Veel on jäänud koristada umbes 700 000 rehvi.
Floridalt viis lennuk New Yorki. Ene pani käima Frank Sinatra video, milles laulja laulis tuntud laulu „New York, New York”. New York sai aastal 1789 USA pealinnaks, aga see kestis kõigest ühe aasta. Linnas elab üle 8 miljoni inimese. Kõneldakse enam kui 800 keelt. Linnas kõrgub enam kui 6000 pilvelõhkujat.
Manhattani ostsid hollandlased 1626. aastal tänapäevase vääringu järgi 1000 dollari eest. Hollandlased rajasid Manhattanile koloonia ja nimetasid selle New Amsterdamiks. 1664. aastal loovutati see inglastele.
Prantsusmaa kinkis USA saja-aasta iseseisvuse juubeliks vabadussamba. Vabadussammas toimetati laevadel kohale 350 osana. Ellis Islandi saarel monteeriti seda kokku neli kuud. Ausammas kujutab tõrvikut ja tahvlit hoidvat Rooma vabaduse jumalannat, ladina keeles Pax. Tahvlile on kirjutatud Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni kuupäev – 4. juuli 1776. Ausamba jalamist kuni tõrviku tipuni on kõrgust 93 meetrit, kaalub 204 tonni. Vastuvõtuhallist kuni krooni platvormini tõuseb 377 astmega keerdtrepp.
Urmas Saard
