Täna Sindi raamatukogus avatud Made Balbati näituse paarikümne digipildi hulgas keskendus pilk kolmest pildist koosnevale libahundi sarjale. Mullu kevadel nägi neid koguni Londoni raamatumessil.
[pullquote]digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega[/pullquote]Kunstniku sõnul panevad piltides kujutatavad maagilised muinasjutud teda tundma, nagu jookseks ta ise koos huntidega. Balbat selgitab, et parasjagu mõnd pilti tehes läheb ta päris selle sisse ja elabki viivukese aega libahundi maailmas. Justnagu enda jutu kinnituseks ulatas graafik, illustraator ja kujundaja oma nimekaardi, mille ühel küljel kolmiksarja üks piltidest.
Lõuendil pildid ei ole õlimaalid. 1988. aastal raamatuillustratsiooni harus graafika erialal ERKI lõpetanud Balbat võttis kätte digilaua ja digipliiatsi, mida kasutades valmivad pildid. Joonistama hakkas ta lapsepõlves enne lugema õppimist. Digipliiatsiga digilauale joonistamine nõuab pühendumist väga täpsele nokitsemisele ja küllaltki palju aega. „Pildid panen kiht-kihilt kokku spetsiaalses arvutiprogrammis Photoshop. Digitaalne tehnika võlub mind mängulisusega.” Lisaks joonistusele kasutab ta ka fotokollaaži elemente. Digigraafikat saab trükkida erinevates mõõtmetes lõuendile ja paberile. Näituste tarvis eelistab ta lõuendit. Need on kaalult oluliselt kergemad. Spetsiaalsete tuhmumiskindlate värvidega happevabale paberile tehtud kõrge kvaliteediga giclée-printe tagab suurepärase kvaliteedi, aga raamitud ja klaasialused pildid on tunduvalt raskemad ja näitustel seetõttu ebamugavamad kasutada.
„Minu illustratsioone on lisaks Eestile eksponeeritud grupinäitustena ka välismaal: Venemaal, Lätis, Inglismaal, Itaalias, Poolas, Soomes ja mujal. Olen osalenud rahvusvahelisel Tallinna illustratsioonitriennaalil ja Wiiralti Preemia näitusel Eesti Rahvusraamatukogus.”
[pullquote]Balbatil on olnud hea koostöö lastekirjanik Olivia Saarega[/pullquote]Balbatil on olnud hea koostöö lastekirjanik Olivia Saarega, kes väga soovis oma lasteraamatule digitaalseid illustratsioone. Lisaks Saare raamatutele on ta illustreerinud TEA kirjastuse kuldraamatusarja ja teinud raamatusarja “Põhjamaade romaan” kaanekujundused. Kõik illustreerimisele ja kujundamisele võetud raamatud loeb kunstnik enne tööle asumist läbi. Üheks tema hobiks ongi lugemine, mille päris emalt, kes olnud kogu elu kirjandusinimene ja teatriajakirjanik. Kuna TEA kirjastus lõpetas tegevuse, siis sai see üheks põhjuseks, et kunstnik asus iseseisvalt pilte välja andma.
Praegu annab Balbat välja ka oma loominguga kalendreid, mängukaarte, postkaarte ja isegi magneteid. Täna kinkis ta igale näituse avamisele tulnud külalisele magneti. Balbat illustreerib maailmakuulsaid lugusid, mille kontuurid peaksid olema enamikele vaatajatele äratuntavad. „Minu viimaseks tööks on vabaloominguna valminud sari klassikaliste muinasjuttude ainetel.”
Isikunäitused rändavad mööda Eestit erinevate valikutega neljas kohas korraga. Aasta lõpuni kestev Sindi näitus oli eelnevalt üleval Abja Paluojas. Kohti, kuhu tema näitust pikisilmi oodatakse, on palju ja järjekord seega üsna pikk.
Balbat on juurtelt tallinlane, aga nüüd elab ja töötab juba seitsmendat-kaheksandat aastat Kehtnas.
Made Balbat on sündinud 1960. aastal Tallinnas
Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1988. a. graafika erialal
Töötanud kunstiõpetajana Tallinna Kunstikoolis
Alates 1996 töötab vabakutselise graafikuna
Eesti Kujundusgraafikute Liidu liige – 1999
Eesti Kunstnike Liidu liige – 2003
Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige – 2004
Urmas Saard
