29. oktoobril kohtus Mustvee kultuurikeskuse saalis lugejatega Indrek Hargla – Eesti viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke – populaarsete romaanide, jutustuste ning filmistsenaariumide autor, kes on nimetanud ettekuulutavalt õigesti tulevase naispresidendi nime. Küsimustele vastates meenutas sedagi, et ammusel ajal ühendas veetee Peipsit Pärnuga.
[pullquote]Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole[/pullquote]Kirjaniku loometee algas ulmeromaanide kirjutamisega, kuid kohtumisele koolidesse ja teistessegi paikadesse hakati teda kutsuma siis, kui hakkasid ilmuma kriminaalromaanid. Hargla kriminaalromaanidest on eriti tuntuks saanud raamatud, kus kuritegusid lahendab Tallinna apteeker Melchior Wakenstede . „Ise pean aga oma senistest romaanidest parimaks „Meriväljat”. Loodan, et tulevikus mäletatakse mind selle järgi.” Sageli kirjanikule esitatud küsimusele, kust tulevad kirjutamiseks ideed, vastas Hargla kirjamehele omaselt, et kuskilt nad ikka tulevad.
Veel tunti huvi, kas mõnes Hargla raamatus on tegevuspaigaks ka Peipsiäärne piirkond? „Sündmuspaigaks olen enamasti valinud mulle tuttava keskkonna Lõuna-Eestis. Kui tahan et tegevus oleks võõramas kandis, viin selle Läänemaale või Pärnumaale, kus ma praktiliselt käinud pole. Peipsimaa kohta kirjutatust kohe midagi ei meenu. Siiski on Peipsi järve mainitud muinaseesti kriminaalromaanis „Raudrästiku aeg”. Ammustel aegadel oli Peipsi järv ühendatud Emajõe, Võrtsjärve ja teiste jõgede kaudu Pärnu lahega.”
Tunti huvi, kuidas Harglal tekkis idee dopingu teemalise telesarja „Alpimaja” (2012) stsenaariumis luua tegelaseks naispresident, kelle nimi on Kersti? „Et Eestis olid selle stsenaariumi kirjutamise ajaks olnud vaid meespresidendid, arvasin et on huvitavam kui president oleks naine. Temale nime valimisel hakkasin vaatama, millise tähega eesnimes tegelasi vähem on. Valisin siis K-tähe. Nimi Kersti sai valitud põhjusel, et see sobib ka vastavas vanuses tegelasele. Tänase riigipea Kersti Kaljulaidiga aga seriaali „Alpimaja” presidendiga otseseid sarnasusi pole. Naispresident on mul aga tegelaseks ka ühes romaanis ja seal on temas mõnigi sarnane joon tänase riigipeaga,” vastas kirjanik.
Hargla rääkis, et raamatut võib kirjutada ka kiiresti, mida stsenaariumi puhul teha ei saa. „Seal peab tegelane ütlema midagi sellist, mida on tarvis välja mõelda pool päeva. Muidu juhtub nagu telesarjaga „Kättemaksukontor”, kus täiskasvanud räägivad nagu lapsed.”
Raamatud olid Harglal kaasas umbes poolesajandi vanuse kohvriga. Mitmed raamatud said uue omaniku koos autori autogrammiga. Apteeker Melchiori lugude tõlke ungari ja prantsuse keelde võis kingituseks saada tasuta.
Harglat tänas huvitava kohtumise eest Mustvee raamatukogu direktorit Anu Otsa ja kinkis talle paikkonda tutvustava raamatu. Hargla külastas ka Mustvee raamatukogu.
Jaan Lukas