Eile hommikul koduteele asunud Aleksey Vasiljev on tänaseks jõudnud jälle tagasi oma armsasse kodulinna, kodusesse Peterburi. Tema laulud, lahke meel ja kahe rahva vahelised viljeteemalised vestlused saadavad aga jätkuvalt meenutuste teel.
„Paljud eakamad inimesed mäletavad veel vene keelt ja ma püüan rääkida aeglaselt ja lihtsalt, et tulla toime ilma tõlgi vahenduseta. Oluline on vene ja eesti vahelise kultuuriga tutvumine. Selleks esitan tavalisi laule, mida me vene kodudes laulame laua taga, suvel lõkke ääres või matkaradadel,” rääkis Aleksey käesoleva nädala neljapäeval Kaisma rahvamajja kogunenud klubi 60+ tosinale või pisut enamale liikmele, kelle hulgas polnud kaugeltki kõik üle kuuekümne vaid ka palju nooremaid. „Mina võtsin kitarri kätte viiendas klassis ja kuni siiani pole seda käest kõrvale pannud. Valisin spetsiaalselt teile laulmiseks lihtsalt mõistetavad lood, mida armastame ühiste sõpradega seltskondlikel koosviibimistel. Avalooks esitan pala Sankt-Peterburgist, Leningradist – „Leningradi valsi”. Te ju teate, et Sankt-Peterburg on olnud ka Leningrad. See on olnud kunagise Vene impeeriumi pealinn, see on kangelaslinn, millel lasub väga traagiline ajalugu. Aga linn on ilus ja ma kutsun teid kõiki seda külastama. Seda enam, et kuulsin hiljuti viisa taotlemise hõlpsamaks muutmisest. Ma pean esmatähtsaks omavahelisi kohtumisi just tavaliste lihtsate inimestega, sest kahjuks me teadvustame endile sageli läbi televisiooni asju, mis ei pruugi tihtipeale tõele vastata,” jutustas Aleksey.
[pullquote]kuu ja suurte asunduste tuled ei tekitanud häirivat lisavalgust[/pullquote]Enne järgmise pala valimist meenutas külaline eelmise päeva hilisõhtul Liivi ja Kaljo Kaasiku koduõuel taevakaare imetlemist. Selge taevas, kus kuu ja suurte asunduste tuled ei tekitanud häirivat lisavalgust ning just seepärast paistsid sädelevad tähed lõputuna näivas ilmaruumis erilise erksusega. Aleksey ütles, et polnud ammust aega säärast vaadet näinud, sest suurlinna valgusreostus ulatub kaugele maapiirkondadessegi. Mõte visandus üle Kernu küla laotuvale tähistaevale, kus miljardite planeetide vahel sõeluvad meie maised vilkuvate tulukestega lennukid ja sekka eksivad ka üksikud kosmoselaevad või koguni tundmatud objektid – UFO-d.
Kolmanda lauluga kutsus ta Nevski prospektile jalutama. „Sügise valssi” lauldes meenutas laulja sügisvärvides lummavat Sindit, mille tänavatel oli ta esmakordselt samuti mõned päevad varem kõndinud. Järgmine laul jutustas kirglikust armastusest ja tuletas meelde aega, kui me olime veel noored. Aleksey: „Jäägem nooreks!” Seepeale tahtis pikas lauas istuv rahvas ka ise hakata lugusid valima. „Kas „Kolmest musketärist” samuti laulate?” Aleksey naeratas vastuseks: „Muidugi, kui sõnad ette ütlete.” Ta seisatas kahe julgema kaasalaulja selja taha ja läkski laulmiseks.
Siis sooviti „Krokodill Genat”, mida eesti keeles teatakse kui „Helesinine vagun”, ja mida laulab N-Euro. Vene keeles Крокодил Гена on vene lastekirjaniku Eduard Uspenski loodud tegelane.
« Mis on Y’s Men?
Liivi ja Kaljo valmistusid oma Peterburi sõbra vastuvõtuks põhjalikult, sest abikaasasid ühendab Alekseyga kuulumine samasse rahvusvahelisesse ühingusse Y’s Men International, milles on esindatud lisaks Venemaa paljudele Y-klubidele ka Pärnu Y-klubi. Liivi kuulub sellesse klubisse algusest peale. Ta tutvustas ka Kernu inimestele tolle klubi tegevust, mis aitas paremini mõista Alekseyd ja talle tehtud külastuse kutset. „Mis on Y’s Men? See on vabatahtlike organisatsioon, mis peaks toetama ülemaailmset noorte kristlikku ühingut. Aga meie siin Euroopas ja Baltikumis, mis pärast teist maailmasõda on oma tegevuse taastanud, oleme rohkem tegelenud heategevusega. Esialgul, kui väga raske oli, tegelesime humanitaarabiga. Meid taheti Euroopast aidata. Rootslased, soomlased, taanlased ja teised tulid Tallinna ja Pärnusse näiteks meditsiinilise abiga. Meil puudusid liigutatavad voodid. Neid toodi Tori haiglasse ja Kihnu. Meie toimetasime neid ka Tallinnasse. Küllap olete kuulnud Tallinnas Peeteli koguduse juures tegutsevast noorte abistamise keskusest. Ka seda tegevust on Y’s Men Soome-Balti piirkond toetanud.
[pullquote]et lapsed ei satuks ega jääks tänavale[/pullquote]Ameerikas loodud liikumine jõudis Euroopasse 1928. aastal Tallinna kaudu. „Meie ei teadnud sellest kaua aega midagi, sest sõjakeerises läksid paljud dokumendid kaotsi, ilmselt kusagile merepõhja. Kuid soomlased olid selle välja uurinud ja 1991. aastal leidsid Peeteli koguduse juures tegutsevast kammerkoorist esimesed inimesed, kes lõid selle organisatsiooni Tallinna. Sama aasta detsembris võeti nad ülemaailmsesse organisatsiooni vastu. Nemad omakorda hakkasid laienema ja leidsid inimesed Pärnust, kes võeti organisatsiooni 1992. aasta mais. Sellest ajast alates olemegi siis tegelenud heategevusega,” rääkis Liivi. Pärnus oli Y-klubi tegev lisaks humanitaarabile Raeküla keskuse loomisel. Sealses linnaosas on veel praegugi inimesi, kes ei suuda oma lapsi panna tasulistesse huviringidesse. Siis tehakse heategevuslikke loteriisid jõuludest jaanipäevani. „Need on väga populaarsed. Sellega kogume raha, mille eest saab muretseda tarvilikke asju noorte tarbeks ja tasuda õppemakse. Ikka selleks, et lapsed ei satuks ega jääks tänavale.” Soomlaste kaudu jõudis liikumine ka Venemaale ja Alekseyni.
Mida nägi ja kuulis Aleksey lisaks Pärnu koolide ja Sindi linna külastamisele Kergu külas (vaata samuti)? Suurlinna mehele pakkus erilist huvi väga suures koguses piima andvate lehmadega kohtumine. Kärdi farmi juhataja Peep Tinn lubas Alekseyl istuda tema tööarvuti ekraani ette, et mees oma silmaga saaks veenduda esitatud arvandmete tõesuses.
[pullquote]Lähipiirkonnas on lastele antud haridust 250 aastat[/pullquote]Põnev oli Kergu Lasteaed-Algkooliga tutvumine. Lähipiirkonnas on lastele antud haridust 250 aastat. Kaisma mõisakoolis algas hariduse andmine juba 1770. aastal. Uus keskküttega kahekorruseline Itaalia projekti järgi ehitatud ja 240 õpilasele planeeritud Kernu koolimaja valmis 1964. aastal. Praegu õpib algkoolis nelja õpetaja õpetamisel veidi üle paarikümne õpilase. Kergu Lasteaed-Algkooli direktor Imbi Uulimaa rääkis, et õpilaste arvukus on alates eelmise sajandi kuuekümnendatest langenud kümnekordselt, mis tegi kurvaks ka meie külalise meele. „Miks on see nii, et külad tühjenevad ja pealekasv väheneb?” Majas asub ka raamatukogu. Kaisma haruraamatukogu raamatukoguhoidja Sirje Sõnajalg tegi tervele majale huviringi peale. Koridoris on korralik pinksilaud, mille taga Aleksey ja Sirje püüdsid palli vastase poolelt minema pühkida. Tublid mängijad mõlemad. Muusika klassis proovis Aleksey klaveri kõla ja mängis tuntud pala „Tuled Moskva akendes”.
Kergus asuva Kaisma rahvamaja juhataja Imbi Tõnisson jutustas koduloomuuseumi toas paikkonna ajaloost ja seltskondlikust tegevusest. Aleksey ütles, et võrdluses Kernu ja Peterburi elanike arvuga on külaelanike viljeline tegevus suurlinna kogukondlikust seltsielust võrreldamatult suurem. Külaelu võimaldab teistsugust suhtlust, kui linna suurelamu, mille elanike hulk on sageli suurem küla inimeste arvust.
Urmas Saard
Samal teemal:
Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu
